Tallinna vangla

Vabatahtlikult ma sinna läinud poleks. Meelis vedas mind, käis peale, et ühildaksime Lennumuuseumi külastusega. Ma teadsin küll, et seal on kole, hallitav ja rõske, aga tegelikult oli hullem veel. Vihmane ja hämar ilm võimendas seda kindlasti ka. Seal pole midagi muudetud, kõik on nii nagu pärast sulgemist jäi, isegi hais, mis ajapikku pigem veelgi vastikumaks muutunud on. Iseäranis meditsiiniblokis, kus lisandus vere, väljaheidete ja mäda ja pagan teab veel mis hais. Isegi mu äi arvas, et kuna see koht ikkagi muuseumi nime kannab, oleks eeldanud pisut enam 'kasitust'.
Ühesõnaga peale teise korruse külastust mulle aitas, keeldusin kõrgemale ronimast. Süda läks pahaks. Mõelda vaid, et ka meie Palusalu siin oma aega veetma pidi, rääkimata paljudest teistest süütutest inimestest.

Vaade jalutamisboksidele ülevalt valvuri putkast. Jalutusboksid on sisehoovis.

Meditsiiniblokk

Vaade merele vangla territooriumilt. Kui nüüd arvata, et kinnipeetud said nautida miljonivaadet, siis nii see polnud. Aknad on altpoolt poolenisti kaetud tellistega, pealt 'metallribakardinatega'.