Kas päike oli kollasem ja rohi rohelisem?

Heietan siin juba nagu vana inimene: varem oli rohi rohelisem ja päike kollasem. Aga oligi ju?

Inglased ütlevad, et pole midagi paremat heast teooriast. Ilmselt mõtlevad ned selle all teooriat, mis päriselus tegelikku rakendust leiab. Aga kui teooriat ei olegi? Kas siis jääb elu elamata? Ei jää ju - kõike tuleb lihtsalt oma nahal läbi elada. Mõnikord on see hea, mõnikord mitte, aga see sõltub vaatenurgast, eks ole. Ja mingil hetkel vaatad oma elus juhtuvatele seikadele ühtmoodi, aja mööduses aga suhtud asjadesse teistmoodi.
Praegusel ajal võid raamaturiiulitelt leida igasugust kirjandust kõikvõimalikeks elujuhtumisteks. Googeldamine on meie jaoks igapäevane tegevus ning tarka infot tuleb telekast ja raadiost.
Aga meil omal ajal ei olnud infot. Mõneti oli lihtne: riik sättis inimese elu, andis tasuta hariduse, töökoha, elamispinna ja manitses kaks korda elu jooksul vahekorras olema, et inimesi taastoota.
Kõik muu oli keelatud või amoraalne.

Kuna elul olid siiski ka oma varjuküljed ja kõik polnud nii üheti mõistetav ja reeglitele alluv, mida meie teismelistena oma vanemate elu vaadates tajusime, siis üritasime teooriat ja praktikat kokku viies ise parimaid lahendusi otsida. Vähemalt mina üritasin olla hea laps oma vanematele, kuulekas õpilane õpetajatele ja tore tüdruksõber oma poiss-sõbrale.

Aga isegi kui väga-väga üritada, ikkagi tekkis küsimusi, et kuidas on õigem või milline valik teostada. Sest vaatamata kõigele oli ikka valikuid ka. See, et mul tuli ülikooli tee peale keskkooli ette võtta, selle dikteeris mulle ette isa. Läksingi. Aga milline eriala valida?
See, et kõigil olid poiss-sõbrad, oli sama kindel, nagu igal poisil pidi olema oma tüdruk. Aga kui austajaid oli rohkem, siis milline valida?
Kui igas perekonnas oli tavaliselt kaks last, siis millal taastootmisega alustada? Ja kui kohe järeltulijaid ei tahtnud (ei tohtinudki, sest siis heideti keskkoolist välja) , siis kuidas teha nii, et lapsi ei sünniks? Reegel ütles, et ei mingit abielueelset seksuaalelu, lihtne.

Ühesõnaga, ise tuli oma mõtete ja tegudega hakkama saada, ise otsustada või lasta otsustada kõigevägevamal. Aga tollal ei tohtinud ka Jumalat olla. Nii et ikka ise - ise mõtlesid, otsustasid, katsetasid. Ja kui ikka oma silmaga kaed ja käega katsud, vahel ka valusalt kõrvetada saad, siis võib täieõiguslikult öelda, et rohi oli rohelisem ning päike kollasem ja tulisem :)

Varem oli elu ehedam

Täna on tavaline õhtu. Minu nina ees on avatud kaks ekraani: televiisor, kust tuleb 'Vabariigi kodanikud', ja läppar, kus on lahti FB ja blogi. Kõrvaltoas on noorem laps, kellel on ees FB ja alumisel korrusel vanem laps, kes samuti istub arvutis, FB arvuti allnurgas avatud. Kui abikaasa oleks kodus, oleks tal kindlasti tahvelarvuti nina ees või läppar, pool tähelepanust siiski telekas.
On ikka ajad. Tõesti. Kui me veel noored olime, polnud keegi arvutitest veel undki näinud. Ja telekast polnud miskit vaadata. Mida me küll tegime? Avastasime pärismaailma, päriselt, naturaalselt :)

Boheem

Käisime Estonias koos oma 9-aastase võsukesega ooperit 'Boheem' kaemas. Ta oli meid juba suvel üllatanud sellega, et nautis omamoodi huviga Vargamäe etendusi, kuid ooper...
Ta ise suhtus samuti esialgu sellesse kerge eelarvamusega - a'la ta olevat televiisorist näinud küll, kuidas nad kisavad. Pidin selgitama, et televiisorist vaadatuna pole ooper üldse see. Siis milline? Igal juhul natuke tõrksalt, aktsepteerides, et pääsu nagunii pole, tuli ta meiega 'Boheemi' vaatama. Ja istuski kenasti paigal, jälgis tegevust, luges ülevalt tõlketeksti, uudistas liikuvat lavakujundust (oi, ma ei teadnuki, et laval saab ka 3D olla :)) ja võttis lõpus asja kokku sõnadega: 'Mulle meeldis! Ja tead, emme, ma hoidsin lõpus pisaraid tagasi.' Riidehoius otsustas ta, et järgmine ooper on 'Julius Caesar'. Meie olime temaga 100% nõus.
Kuigi küsimusele, mida tähendab boheem, ta vist ammendavat vastust ei saanud. Kontrollin homme järele :)

Elu veereb nagu ratas

Ükskõik mis, aga elu veereb ikka edasi, nagu ratas. See, et planeerid üht, ei tähenda veel, et plaanid täituvad. Mõtled, et asjad peavad minema ühtmoodi, aga sõltumata meeletutest pingutustest kukub välja hoopis teistmoodi. Ja siis mõtled, et ju siis nii pidigi minema ja mõne aja pärast tõded, et tegelikult juhtus parim, mis juhtuda võis.
Vahel tulevad su ellu inimesed, kes sulle ei meeldi. Ometigi on neil sulle midagi öelda ja seda ei tohi tähele panemata jätta või ignoreerida.
Vahel koged midagi, mida kogeda ei tahaks, ka halvas unenäos mitte, ning hiljem mõtled, et kui saaks aega tagasi keerata, jätaks nii mõnegi asja tegemata. Ja ometigi on igal kogemusel oma väärtus. See väärtus võib ilmsiks tulla aastaid hiljem või ka kohe - peaasi, et märkamata ei jääks.

Elu veereb nagu ratas. Kruusatee, asfalt, munakivi...veereb ikka :)

Ilus on

Ilus on ikkagi isamaa pale kui sellelt pühkida kõik, mis on vale. Kuldsed laulusõnad sobivad tänasesse päeva hästi. Väljas on lumiselt kaunis ja kapo muudkui pühib ja pühib... :)