Nojah, enamus suvest on läbi ja sama siis ka teatrisuvega. Pelgasin, et sel aastal ei jõua etendustele nii palju kui tahaks, sest puhkus on enamaltjaolt 'läinud oma maja nahka'. Nimelt koju kolides avastasime, et aastate jooksul võõrsil elamisest on riideid nii palju saanud, et pole, kuhu panna, seega tuli nn spordituba ümber kujundada garderoobiks. Nagunii seal eriti sporti keegi ei harrastanud. Samuti ootas majaesine plats valmis ehitamist, siis saun natuke kohendamist, rääkimata aiamuru pidevast niitmisest, lillede istutamisest ja muudest majaga seonduvatest rõõmudest. Tööpuuduse üle oma majas kurta kindlasti pole võimalik. Või nagu naaber kord ohkas, et õhtul töölt koju tulles tervitab maja teda sõnadega: 'Tere, minu ori!' No me pole õnneks veel ilmatu suurt iluaeda esialgu luua, seega hetkel on vaid muruniitmise mure ja orjana veel ennast ei tunne :)
Aga suvi ilma teatrita on nagu...
Olgu peale, meie teatrisuvi algas Linnateatri komöödiaga 'Scapini kelmused'. Märksõna: tublid noored näitlejad. Lapsele loomulikult meeldis ja mulle ka, sest tänavuaastaste noorte lõpetajate koosmäng on lihtsalt nauditav, selles pole mingit kahtlust. Ma ei tea, kas sellest, et tegemist oli viimase etendusega või mingil muul põhjusel, aga ka lavastaja Elmo Nüganen pidi koos näitlejatega lavaaugus suplemas ära käima. Elmo kutsus ka pealvaatajaid, aga miskipärast keegi soovi ei avaldanud.
Teine etendus - Draamateatri 'Saatuse heidikute kuu' Laitse graniitvillas - väga hea, aga sellest ma juba kirjutasin. Märksõna: kõik oli nauditav.
Järgmiseks muusikaline komöödia 'Suveunistused'. Palun vabandust, aga mulle ei meeldinud. Läksin seda vaatama, kuna etenduse paik Ohtu mõis on kodule lähedal ja seda kiideti vaata et lausa suve tipplavastuseks. Märksõna: Ülle Kaljuste päästis etenduse.
'Vabrikutüdrukud' Kukruse polaarmõisas. Väga nauditav, aga see lõpp...see tuli kuidagi ootamatult. Tundus nagu kirjanikul oleks ühtäkki kiireks läinud, et lõpp loomata jäi :) Märksõna: hea naisnäitlejate kooslus.
'Mesallianss'. Lõpuks ometi ka üks väga hea komöödia. Tundub, et huumorimeel on meil siiski veel olemas :) Märksõna: saab naerda küll.
Ees ootavad (ja ei jõua ära oodata:)): 'Islandi kell' Draamateatris, 'Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingo ainetel' Karula külas, 'Seitse venda' Saueaugu teatritalus, Linnateatri 'Maailmale nähtamatud pisarad'. Märksõna: teatrisse!
3 kommentaari:
Ma olen kade, tead seal meil Kagu nurgas ei olnud peale Ruusa kuurorti mitte ühtegi tükki või siis ei klappinud ajad:-), aga ma ei nurise...varsti saan tagasi ja siis saan käia teatris, kinos, muuseumis jne...ning kõik puha eesti keeles. Eksju/onju
Nonii. Väga hea. Nüüd ongi kellelt küsida, sest mul on ammu hingel kripeldanud. Küsimus on selles, et "kas midagi muutus?"
Kas nende etenduste külastamine muutis midagi sinu maailmanägemuses-alateadvuses-olemuses jne?
Mis oleks juhtunud, kui sa poleks neid etendusi külastanud?
Kas etenduses toimuv on kuidagi erinev igapäevases elus juhtuvast?
Ma tõsisselt küsin, sest ma ei saa sellest teatri-asjast kuidagi aru. Minu näitlejast klassiõde on püüdnud seda teemat mulle natukene seletada, aga ta pole olnud väga veenev. Mina näen lava-näitlemist ikka põhiliselt, kui irdumist näitlemise lätetest -tsirkusest ja mõõganeelamisest, mille eesmärk oli rahva lõbustamine. kaasaegne kujutav teater on sellest aga väga kaugele läinud ning nõuab nüüd publikult mingeid intellektuaalseid pingutusi -mis mu arust pole üldse adekvaatsed nõudmised. Küsimus ongi nüüd selles, et kas pakutav etendus ka TEGELIKULT midagi muudab, või on tegu vaid näitlejate petuskeemiga, et pileteid müüa?
Väga hea küsimus, sest olen ise ka ennast vahel leidnud küsimast, et mida paganat ma sinna teatrisse otsin, eriti siis, kui olen hulga raha jälle piletite ostmiseks ära kulutanud. See on nagu sõltuvus. Ja siin saan ma süüdistada ühte oma head tuttavat, praegust dramaturgi. Hakkasin tema õhutusel käima ja vaat nüüd enam lahti ei saa... Mida suurema kaifiga teatritüki lõppemisel ära tulen, seda paremaks hindan etenduse.
Sarnasusi stseenides enda eluga leian ikka. Kas ma paremaks muutun, ei tea. Võib-olla peaks hoopis võõrutusravile minema, jääks rahagi alles ;)
Aga siis ma loeks rohkem raamatuid - kas sellest on kasu rohkem? Keegi on öelnud, et kõik, mis temas on head, võlgneb ta tänu raamatutele. Ma ei mäleta, kes see oli, teda vist pole enam elavate hulgas, muidu võiks talle sinu küsimused edastada :)
Postita kommentaar