Lapsed on need, kes ei lase mugavalt ja laisalt vanaduspõlve ootama jääda, vaid ikka on vaja kusagile minna, midagi uut teha ja avastada, eriti koolivaheajal. Niisiis käisime näiteks energiakeskuses vaatamas, kuidas äikest tehakse,
ja mis saab alumiiniumpaberist või seebist mikrolaineahjus,
ja mis tunne on istuda äikesemürina peal.
Energiakeskuse tuur võttis meil tubli paar tundi, sest iga asjakene vajab ikka põhjalikku uurimist.
Bowlingut käisime mängimas. Lastele meeldis.
Ja uisutamas. Meeldis väga. Lastele meeldib üldse peaaegu kõik, mis nendega ette võetakse, peaasi, et võetakse :)
Suusatamas käisime ka ja lihtsalt looduses jalutamas. Naissaare ja mandrivaheline osa merest, mis oli mõni päev tagasi praktiliselt jäävaba, on taas rüsijääd täis kantud.
Aga seda, et kevadkuu vaatamata kõigele käes on annavad tunnistust koduaia pihlaka all tärganud lumikellukesed.
Siiski tundub lund veel nii palju olevat, et suusad võtame ka seekord veel Tartusse kaasa. Pidi juurdegi veel tulema...
1 kommentaar:
küsisin oma pubekalt vaheaja alguses, et mida ta teha tahaks. Kiire vastus: "Kodus istuda ja vanaema lubas külla tulla."
Reedel sai ta ikka midagi tehtud ka. Kuna ma olin haige, siis käis ta sõbrannaga kinos ja õhtul üksinda tolkieni lugemisõhtul raamatupoes. Suuremaid lapsi on juba hoopis kergem pidada :)
Postita kommentaar