Advendiaeg nagu muiste, külm, lumine ja sooviderohke

Advendiaja väljakuulutamine tõi linnarahva keskväljakule kokku.

Jõulukuusk täidab ka soovide puu rolli.

Raekoja plats on ilus.

Tartu lodi Jõmmu on platseile taritud ja kõigile uudistajatele avatud.

Mööda Küüni tänavat.

Ilusat advendiaega! :)

Lühike kokkuvõte ekskursioonist Loodusmuuseumisse

- Emme, me käisime täna klassiga Loodusmuuseumis.
- Ja kuidas meeldis?
- Ah, ma ei tea. Seal polnud muud kui surnud loomad ja mõned luud ka.

Elust enesest

Lihtne usk

Ühel õhtul luges Meelis mulle ette horoskoopi.
'Lahendus võib olla otse sinu ees, kuid sa ei pruugi seda näha. Põhjus selles, et silme ees liigub liiga palju edasi-tagasi infot.'

Ma sain aru küll, mis ta mulle öelda tahtis. Aga mina olen ju jäär, ajan oma joru ja horoskoope ei usu :) Võib-olla peaks? Keegi kunagi ütles, et eestlaste häda ongi selles, et nad ei usu midagi ega kedagi. Küllap see nii ongi.
Sest mis aitab uskmatut siis, kui usk iseendasse kõikuma lööb? Horoskoop?

Mõned asjad on meie kandis kummalised

Läksime Meelisega ühel sombusel õhtupoolikul Tartu vanalinna jalutama ja mõnusat istumiskohta otsima, sellist, kus oleks vaikne intiimne õhkkond, kus saaks omaette klaasikest veini libistada ja miskit maitsvat suupistetki ehk kõrvale võtta. Ega valikut teab kui palju pole, seda enam, et me ei tahtnud minna sinna, kus korduvalt käidud on. Mõningase hulkumise peale jäi ette üks pizza restorani moodi koht, mis tundus täitsa ok. Sättisime end ühte nurka istuma, aga natukese aja pärast avastasin, et lamp, mis laua kohal täpselt meie vahel rippus, oli nii hele, et pimestas silmi. Sain vaevu üle kiusatusest pirn lambist välja keerata :)

Kolisime siis teise, nöörlülitiga seinalambiga lauda, ise rõõmsad kliendile pakutud valikuvõimaluse üle tuli lihtsalt välja lülitada. Minu arust oli restoran liigselt lampidega üle pingutanud, sest pimedast õuest tulnule mõjus tugev valgus kuidagi ehmatavalt ja pani silmi kissitama.

Kuid rõõmu mõnusast hämarusest ei jätkunud kauaks. Vilunud graatsilisusega tõmbas ettekandja lambi uuesti põlema.
'Muidu tuleb ülemus ja hakkab pärima, et kas pirnid on läbi...!' lausus ta konkreetse ja vastuvaidlemist mitte kannatava häälega ja lahkus. Me võtsime ehmatusest selle peale hääletoonigi poole vaiksemaks -- mine tea, mis ülemus ütleb...

Kord nagu haiglas, valgusest rääkimata, aga ma ei usu, et ma sinna enam tagasi läheksin.

Mõned asjad on kummalised meite pool, tõesti.

Käisin täna apteegis tuju tõstmas

Astun apteekri juurde, endal tervis mitte just kiita ja tuju samuti. Ilmad ju ka sellised, et aru ei saa, kas on õhtu, päev või hommik. November on minu jaoks alati nutune kuu tundunud.

Ulatan oma ID apteekrile, kes arvuti taga klõbistamist alustab ja vähe aja pärast mulle otsa vaatab.
- Esitage palun oma dokument
- Ma just andsin
- Ei, teie oma. Ma saan aru, et te ei osta endale ravimeid
- Endale ikka
- ?? See pole ju teie ID?
- Või nii? Kas tegelikult paistan vanem või noorem?
- Te näete ikka hulga noorem välja!

No aitäh! Tuju läks kohe paremaks ja november valgemaks :)

Miks mehed on kõige tähtsamad?

Istusime õhtul elutoas, taustaks telekaekraan, kus üks mees kätega vehkides midagi elavalt ja emotsionaalselt seletas.
- Emme, miks mehed on alati tähtsad?
- Ee... misasja?
- No ma tahan teada, miks mehed on alati tähtsad?
- Ee... no alati ei ole ju. Vahel on naised ikka ka...
- Kus? Millal? Minu meelest on küll alati ainult mehed!
Tahtsin midagi öelda, hakkasin otsima näiteid, kuid läinud ta oligi. Ega ta vist vastust oodanudki. Võib-olla tema lapsed enam nii ei küsi :)

Kellel on Tartus hea elada?

Meie pere näitel

Lastel on Tartus hea elada, sest linn on väike ja logistika seega lihtne. Enamasti saab jalgsi hakkama ja turvaline on ka. Huvitegevusi pakutakse palju ja need on lastevanematele taskukohased (kui mitte öelda, et peaaegu tasuta). Jalgpall, laulukoor, loodusring -- need on tegevused, mis meie noorema võsu õhtupoolikuid täidavad. Kusjuures eriti hästi on minu meelest korraldatud ja läbi mõeldud just Tartu Loodushariduskeskuse tegevused. Praeguseks on Astrid käinud juba mitmepäevases looduslaagris Taevaskojas, ratsatalus ratsutamas, rääkimata keskuses endas korraldatavatest üritustest. Üks vahva idee on keskuses loomade nurk ehk üks tuba, kus erinevaid väiksemaid (ja isegi lausa eksootilisi) lemmikloomi peetakse ja kus lapsed nende eest hoolitsemas käivad. Meie peres on igatahes lunimine 'tahan koju kodulooma' hetkel küll unustuse hõlma vajunud, sest nüüd saab laps aru, et kodulooma ei võeta mitte ainult lõbu pärast, vaid sellega kaasneb ka vastutus. Pealegi, lõbujanu saab paaril korral nädalas loomadega tegeledes täiesti rahuldatud :)

Üliõpilastel on Tartus hea elada. Eriti kui katus on vanemate raha eest pea kohal ja kõht ka täis. Rohkem pole vist mõtet üliõpilaselu lahti seletada. Eks me kõik mäleta :)

Neil täiskasvanutel, kellel on tasuv ja rahuldustpakkuv töö olemas, neil on ka Tartus hea elada. Aga selleks pead sa siin olema sündinud (või vähemalt aastaid elanud), kuuluma õigesse seltskonda (parteisse, korporatsiooni, äriperekonda, teaduskollektiivi). Boonuseks on samuti see, kui sul on olnud õnn sündida mehena.

Nii et selles osas pole Tartus miskit muutunud ajast, mil siin viimati (kümmekond aastat tagasi) elasin ja samad mõtted pähe kippusid. Vana hea Tartu, kas pole? Ainult et... ma ei tea, miks ma siit ära kipun...? ;)