Pärimisseadus lajatab valusalt

Tundub, et ma pole oma muredes üksi, sest ka teised, kes seadusega kokku on pidanud puutuma, ägavad selle all. Kuid ega see mind lohuta.

Pärimisseadus eeldab, et sul on miskit pärida, aga kui ei ole, siis lihsalt... maksad. Maksad selle eest, et esitad pärimisavalduse, siis selle eest, et saad tunnistuse, siis tasud vahepeal kogunenud maksed tühjana seisva korteri eest ja vallasvarana eksisteeriva ja seetõttu tehinguteks mittekõlbliku garaazhiühistu maksu. Garaazh, ütleb notar, tuleb erastada, selle eest taas raha välja käies. Seejärel saab teda müüa. Muidugi kui ostja leidub...

Kuidas vanas ja väsinud tööstuslinnas ostjat leida? Punkt üks - tuleb meelde tuletada vene keel. Punkt kaks - tuleb käia kohal, linnavalitsuses, kinnisvarahalduses, lammutamisele kuuluvate majade ümbruses ja suhelda inimestega otse tänaval. Punkt kolm - kui kogu varast tasuta lahti saad, on pagana hästi läinud. Ainult et raha peab olema, sest notar teatab, et minimaalne korteri hind, mille pealt tasu välja käia tuleb on 60000 krooni.

Eile tulin taaskord Vernandast. Pean päeva edukaks, sest leidsin ühe meesterahva, kes on nõus korteri tasuta omandama. Pistsin talle võtmed pihku. Nüüd palvetan, et ta ümber ei mõtleks ja et miskit tühjana seisvas korteris ei juhtuks, sest seaduse kohaselt tuleb pärimistunnistust kolm kuud oodata.

Garaazhilegi leidus tahtja, aga...

Öösel ma magada ei saanud, kuid see on vist täiskuust...