Imelik on ikkagi kõik. Imelik tunne on. Peaks nagu asju kokku pakkima, aga ei paki. Ikka võtan hoogu. On asju, mida tuleb lihtsalt teha. Tuimalt. Ja mitte liialt mõelda.
Homme lähevad lapsed kooli. Tuleb minna, s.t tuleb asju pakkida.
"Miks me jälle kolime?" küsib teise klassi minev tütar. Mina ei tea. Mustlased oleme. Kes need mustlased on? Need, kes kellel pole kodu? Aga meil ju on?
Väsitama hakkab see mustlaselu. Lund küll veel ei saja, aga millegipärast meenuvad luuleread
Tulen linnast
Lumesadu
Tööd ei leia kusagilt...
Eelmisel korral, kui Inglismaalt naasesime ja veel augusti lõpuks ei olnud vanemal tütrel koolikohta, otsisime paaniliselt kedagi, kes kes tunneks kedagi, kes tunneks mõnda koolidirektorit.
Seekord on koolikoht olemas.
Aga mis ma endaga peale hakkan? Tähtis pole see, mida tead, vaid see, keda tunned, meenuvad õpetussõnad ühest targast raamatust. Ehh, aga ehk leidub lõpuks ikka mõni lahke võõras, kes sooja leiba pakub...
6 kommentaari:
Kui minna optimislikku rada pidi, siis kolimine toimub siiski kaunil Eestimaal ühest linnast teisi. Parem ikka kui ühelt mandrilt teisele ja need mõned tunnid autosõitu siia sinna - sinu jaoks on see köki-möki. Mõtle sellele kuidas sa Washingtonist NY meile vastu sõitsid tunde, tunde, tunde kullake. Ilusat kooliaasta algust Astridile ning ilusat uut algust Tartus:-) Mõtlen teie peale.
Aitäh Siljake! Ei teagi kohe, kui palju sul kulub, et Tartusse külla jõuda. Aga ega sul muud üle jää :)
Saabun Tartusse 13. detsember ja jään kuni 14. detsembrini, seega 13 dets õhtul võin täitsa vabalt külla tulla:-)
Ikka ikka, pole kahtlustki! Kuupäev lukus :)
Kus sa nüüd elad? Tule külla! Mina olen Elva tänavas. 56643234
Hei Riina! Niipea kui kiirem aeg möödas, annan endast märku ja saame kindlasti kokku :)
Postita kommentaar