Väidetavalt oli indiaanlane kunagi enne võõramaalaste maale maabumist maailma õnnelikum inimene. Mulle tundub, et see õnn oli umbes selline nagu minul praegu. Nojah, ärkan hommikul üles, omal maal enda ehitatud majas, kiiret pole. Ilma pealt vaatan, millega oma päeva sisustan -- päikeselise päeva puhul kitkun aias pujukaid ja niidan muru, vihmase ilma korral täidan aega tubastema tegevustega. Päeva lõpus lobistan merevees kehalt higi maha ja võtan tegemised kokku. Vaid siis, kui külmkapp hakkab tühjaks saama, suundun kodust välja toiduotsinguile -- nii nagu indiaanlane, kes läks salvede tühjenedes piisonijahile või merele kalalaari järele. Puudust ei tuntud ja raiskamist ei olnud. Kõik kasutati viimseni ära.
Ma poleks kunagi arvanud, et hakkan päevade kaupa mässama aias, hinge sisse puhuma vanadele asjadele, omaalgatuslikult värvima seinu ja õlitama põrandaid. Ise teen, iseendale, ise kiidan end või kirun. Enamasti jään tulemusega rahule. Iseendale ju :) Teen täpselt nii palju kui vaja ja siis kui vaja.
Nojah, ja kujutage ette, et ühtäkki vajub merelt sinu maale seltskond, kes oma reeglid peale surub. Päikesetõusuga põllule ja viimase valguskiirega tuppa -- ei mitte puhkama, hoopis tubaste toimetuste juurde. Öist und antakse neli tundi -- nii nagu kehtestavad Ameerika esimese presidendi elupaiga reeglid. Ja tööd ei tee sa sugugi enam enese, vaid mingi suure hoomamatu riigi edendamise nimel.
Hmm, paneb mõtlema, et õnnel on siiski omadus üürikeseks jääda... :)
Ma poleks kunagi arvanud, et hakkan päevade kaupa mässama aias, hinge sisse puhuma vanadele asjadele, omaalgatuslikult värvima seinu ja õlitama põrandaid. Ise teen, iseendale, ise kiidan end või kirun. Enamasti jään tulemusega rahule. Iseendale ju :) Teen täpselt nii palju kui vaja ja siis kui vaja.
Nojah, ja kujutage ette, et ühtäkki vajub merelt sinu maale seltskond, kes oma reeglid peale surub. Päikesetõusuga põllule ja viimase valguskiirega tuppa -- ei mitte puhkama, hoopis tubaste toimetuste juurde. Öist und antakse neli tundi -- nii nagu kehtestavad Ameerika esimese presidendi elupaiga reeglid. Ja tööd ei tee sa sugugi enam enese, vaid mingi suure hoomamatu riigi edendamise nimel.
Hmm, paneb mõtlema, et õnnel on siiski omadus üürikeseks jääda... :)
1 kommentaar:
Ma tahaks ka praegu sellist õnne endale, mitte muresid gaasiga, kraanidega...tahaks et prantsuse keel jääks nagu iseenesest pähe ja õnn käiks kogu aeg mul kannul...aga kui selliseid asju ei juhtuks, siis ma võib olla ei teakski, mis see õnn on? Oh seda õnne küll:-)
Postita kommentaar