Frustreerunud

Nüüd läheb siis teine nädal koduseinte vahel istudes ning ameeriklaste hädaldamist ja paanikat telekast kuulates. Eks ta ole, lumi on ju libe ja raske ja külm ja märg... Kuigi jah, seekordne kahepäevane tuisk oli tõesti tugev ja tõi palju lund, vaatamata sellele, et ennustuste kohaselt pidi torm suunduma hoopiski New Yorki. Nüüd võtab aega, et elu rööpaisse tagasi saada. Koolid, asutused ja paljud muudki kohad on endiselt kinni. Ka Pentagon. Ja raamatukogu. Kõik üritused on ära jäetud või edasi lükatud. Liiklus Washingtoni kesklinnas meenutab kehva komöödiafilmi. Sporditegemise võimalused on olematud. Ka bassein meie maja all ei tööta, sest julgestuspersoon ei saa kohale tulla. Pidasime plaani võtta ette üks reis suusakeskusesse, kuid ka keskused on suletud - suure lume tõttu muidugi. Enam pole naljakas kah.
Täna taasavati vähemalt liuväli (ei teagi kohe, keda tänama ja kallistama minna :)), kus pisut frustratsiooni maha laadimas käisime. Privaatne olemine lausa :)Esmaspäevaks lubab taas lund. No ma ei tea, kaks võimalust - lapsed lähevad suvekooli või jäävad lihtsalt rumalaks. Ja täiskasvanud tuleks lumega toimetuleku koolitusele saata. Alaskal peaks koolitusmaterjali jätkuma.