20.1.10

Kõik algab otsast

Nojah, taaskord, kõik kordub. Selleks, et sügisel oleks lapsele koolis õiges vanuseklassis koht, endale meelepärane töökoht, elamine normaalses elurajoonis, perearst olemas ja veel mõned pisiasjad toimetatud, tuleb, nagu praktika näitab, juba praegu alustada. Sest ei taha leida end taaskord olukorras, kus laps ei sobitu Eesti koolisüsteemi reguleerivasse seadusandlusesse või situatsioonis, kus ei oska palga suurust küsida, sest ei tea miskit tööturul toimuvast. Põnevust igatahes jagub ja iga päev vähemalt kolm korda taban end mõttelt, et tahaks koju - juba homme läheks kui iseenda peremees oleks.

Niisiis - mis toimub tööturul?
Võrreldes olukorraga, mil naasime Inglismaalt, on erinevusi mitu. Tookord polnud tööpuudust, masust rääkimata; elama asusime Tallinna, nüüd ootab meid Tartu. Kui jälgida näiteks cv-online pakkumisi, siis iga päev lisandub sinna kümmekond uut tööpakkumist, enamus neist Tallinnas, üksikud ka mujal. Eelmisel korral Tallinnas läks hästi. Jätkus piisavalt huvipakkuvaid konkureerimisi ja palgatase oli vägagi ok.

Nüüd siis Tartu. Mis hetkel silma hakkab?
Otsitakse inglise keele toimetajat, kuupalk 7000 kuni 12000; ja juuksurit, kuupalk 8000 kuni 19000. Hmm, peaks vist juuksuri kursustele minema, parasjagu jõuab veel... Oleks ikka väljamaa paber ette näidata ja puha :)
Mis veel. IT spetsialistid on endiselt hinnas. Minul selles osas kahjuks miskit pakkuda pole.
Müügijuhid ja -esindajad, vanasti nimetati neid vist lihtsalt müüjateks. Või on see miskit muud. Igatahes pole see amet minu jaoks.
Klienditeenindajad, maakler, kokk, ettekandja. Ja ongi tegelikult hetkel kõik. Ehhee, aga mul on keskkooli ajast ettekandja paberid olemas. Siis käisime kohustuslikus korras nn õppetootmiskoondises ja mina valisin ettekandja ameti, ise ka ei tea, miks. Aga vahva oli. ´Õppimine´ toimus esmapäeviti Valge hobuse trahtris ja kui kelnerid haige peaga pealelõunaks kohale jõudsid, muutusid nad meid eest leides natuke rõõmsamaks, sest tegime sel päeval nende eest töö ära ja nad said rahulikult kusagil tagaruumis puhata:)

Tegelikult ei ole tööpuudus vähenenud kusagil, nii ka siin, Ameerikas püsib see 10% ümber. Samal ajal on siin tõsine puudus oskustöölistest, nt keevitajatest ja liftimontööridest jm taolise valdkonna spetsialistidest. Seda on tunda meie majas ka - tublid väikested latiinomehed, tööriistad ümber vöö kõlisemas, on õige taganõutuks ja tähtsateks osutunud. Õpiks hoopis keevitajaks :)

1 kommentaar:

enetimm ütles ...

Kutsun sind meemile, et siis on kergem tulevikku vaadata, kui minevik paigas :)