Lumeballihooaeg

Lumi tuli maha ja ballide hooaeg hakkas pihta. Seega võib öelda, et on täielik lumeballi hooaeg. Õnneks peale selle, et läbi lumesaju tuleb üritustele jõudmiseks pisut rohkem aega varuda, ei muutu elukorralduses miskit. Ballid toimuvad kõik enam-vähem ühesuguse stsenaariumi järgi: kogunemine ja üksteise tervitamine/kallistamine, laudadesse jagunemine, kus kohad on nimeliselt ära jaotatud, nii et sa kunagi ei tea, kellega ühte lauda satud, siis peokõned, vahel väike kontsert, söömine ja tants. Laudadesse jagatakse külalised eesmärgiga soodustada suhtlemist ja uute sidemete loomist. Suhtlemisest oled lõpuks koju jõudes ikka täitsa küpse.

Kombed söögilauas on pisut harjumatud. Näide viimaselt maaväe ballilt. Kõigepealt toodi supp, seejärel roheline salat, siis praad (valikus on kala, kana või loomaliha) ja lõpuks magustoit. Nii et alati on üsna mehine söömaaeg. Ameerika ju ikkagi:) Veini pakuti vaid salati ja prae juurde, ei enamat. Ameerika ju :) Sel ajal kui me suure kõhutäie peale paar tantsutiiru tegime, koristati laudadelt kõik ära, ka kohvitass, mille ma enne tantsu täitnud olin.

Tantsud on siin ka teistsugused (nagu ütles Toots kui Venemaalt tuli:)). Kui Eesti ballitantsudeks on enamasti valss, rumba, foks, siis Ameerikas peamiselt jazz ja rock. Ja mina mõtlesin, et ball ja rock kokku ei käi, käib küll, lõpuks harjud ära ja leiad, et täitsa vahva on:) Rockile vahelduvad mingid naljakad seltskonnatantsud. Sry, pildid läksid natuke untsu, aga aimu saab ikka.
Ka lastel oli saatkonnas oma lumise päeva pidu. Lapsi tuli saatkonda 40 ringis, päkapikke kaks ja lapsevanemad said samuti omavahel suhelda. Lastel olid omad seltskonnatantsud:)Riided kapis on nüüdseks läbi teinud täieliku uuenduskuuri - nii palju kleite ei ole mul vist kunagi olnud. Eestisse tagasi naasetes pole nendega tõenäoliselt suurt midagi peale hakata ja kogu kapivaru tuleb taaskord pükstekollektsiooni vastu vahetada. Ja keidid? Muud riided viisin suvel Humanasse, aga kleidid? Ameerikas on vähemalt see hea asi, et riideid on võimalik soetada mõistliku hinna eest ja valik on samuti olemas - paaritunnise otsimise järel midagi ikka lõpuks leiad. Aga kui üritusi on palju ja iga kord jälle seesama mure, et kuidas ma lähen järgmisele samas kleidis... oehh... Mis siis veel saaks kui peaksin kasutama õmbleja abi nii nagu Eestis, oi kui palju kuluks aega ja raha. Hea, et alati leiab lohutuseks hullema variandi:) Ja kleidi juurde tuleb otsida veel sobivad kingad, õlasall või jakk, ehted... Eks ta ole - kui pidulikke üritusi on liiga palju, on probleem, kui üldse ei ole, on ka kurb.