Just sellisele järeldusele jõudsid Ameerika arstid peale päev otsa kestnud uuringuid. Tõsi küll, esialgu arvasid nad nii nagu meiegi, et kõhuvalu ja -lahtisus ning oksendamine viitavad mingile kõhuviirusele, kuid kuna siin on kombeks kiirabis patsienti põhjalikult uurida (ettevaatus pole liiast), siis õhtuks, peale vere-, uriini- ja tomograafiauuringuid oli pilt selge - pimesoolepõletik. Klassikaline pimesoolepõletiku patsient olevatki 7-aastane, ebamäärase kõhuvalu ja oksendamise all kannatav laps. Veel samal õhtul tehti operatsioon ja koju lubati järgmise päeva õhtuks.Jälle uus kogemus. Mis meelde jäi? Suur haiglahoone. Korralikult läbi mõeldud süsteem, seda alates kiirabiuksest sisenemisest kuni haigla uksest väljumiseni. Palju ootamist. Tavapärasest vähem naeratavaid arste-õdesid. Üleüldse väga palju õdesid-assistente-arste ringi liikumas. Patsiente ka muidugi palju. Turvatunne, et sinu eest hoolitsetakse, isegi siis, kui ootamine vahepeal tundidepikkuseks kujunes. Väga palju bürokraatiat, st paberite täitmist, st tähendab korduvalt sarnastele küsimustele vastamist (jällegi kindluse mõttes). Iga protseduuri üksikasjalik selgitamine nii meile kui lapsele, misjärel aeg-ajalt küsitleti meid, kas me ikka aru saime, millega tegemist on ja võeti allkirju ka, et oleme toimuvaga nõus.
Kui päev kiirabis meenutas paastupäeva, sest süüa meile ei pakutud, siis järgmine päev haiglas tegi selle tasa - menüü anti ette ja paluti valida meelepärane. Peab ütlema, et restoranitoit see just olnud, aga asja ajas ära.Omaette kogemus oli ravimite ostmine. Igal haiglal on oma apteek. Peale seda kui arst on sisestanud arvutisse vajalikud andmed, tuleb leida apteek ja võtta järjekorranumber, st seista selleks järjekorras. Number käes, ootas mind järgmine järjekord, mis osutus umbes tunnipikkuseks ja mis tähendas ootamist suures ootesaalis, numbrid seinal jooksmas, nagu pangas. Lõpuks, kui järjekord käes, suundud teenindaja juurde, kes suurde läbipaistvasse purki mitmevärvilisi tablette puistab ja kaheleheküljelise instruktsiooni kaasa annab. Raha ei küsita.
Kokkuvõtteks. Positiivne mulje jäi. Kuigi jah, narkoosiõde pisut pahandas meiega, et me kohe kõikidele küsimustele vastata ei osanud ega teadnud lapse kaalu ja pikkust Ameerika süsteemis. Ometi oli laps ooteruumis eelnevalt kaalutud-mõõdetud. Topeltkontroll ruulis iga järgmise astme puhul ja see oli väga tüütu.
Aga see kõik on tühiasi - peamine, et taas rivis:) Arve muidugi tuleb hiljem ja veel pole teada, mitu nulli numbri lõpus on.
6 kommentaari:
Ma ükskord kirjutasin oma blogis nendest nullidest, mis haiglas arvele pannakse :)
Aga võibolla olete seda juba lugenud http://reeedenewyork.blogspot.com/2008/01/haige-ri.html
Head paranemist igatahes, olenemata nullidest :)
Head paranemist teile!
Tundub päris normaalne suhtumine seal haiglas ju :)
Oi, ma juba kartsin, et sul sellest india söögist nüüd tekkis selline asi, aga loo lõpuks oli mul asi klaar. Palju tervisi Astridile, saage terveks ja et oleks vähe nulle seal arvel:-)
Aitäh! Juba olemegi jalul ja jookseme ringi:) Lastel käib paranemine kiiresti.
Teoreetiliselt peaks reiskindlustus meile kulud kompenseerima (oleme siin 3-aastasel reisil:)), eks me näe.
Aga kui Inglismaaga võrrelda, kus meditsiin on riiklikul ülalpidamisel, siis sealt on minul isiklikult üks väga halb kogemus, mida ei taha enam meenutadagi. Seal lihtsalt ei jätkunud arste. Saksamaal,kus jällegi olevat arste üleliia palju, pakkus alatasa Inlismaale abi. Keeruline valdkond muidugi, see meditsiin.
Näis, mis Obama reform siin kaasa toob.
kui tohib kysida, siis kus haiglas te olite?
Kaitseväe poolt saadetud, nagu meie pere, saavad kasutada teatud kindlaid kliinikuid. See konkreetne kliinik on pika nimega DeWitt Health Care Network General Surgery Clinic in Ft.Belvoir.
Lisaks oleme Washingtonis asuva Walter Reed-i nimelise kliiniku 'kliendid'. Ka sealse teenindusega võib rahule jääda.
Need kliinikud on 'omapärased' selle tõttu, et seal on palju haavatud kaitseväelasi (palju noori invaliide on masendav vaatepilt) ja laigulises riietuses arste. Laiguline riietus annab distsipliini tunde, see omakorda turvatunde (kummalisel kombel). Ka meie last opereeris laigulises riietuses sümpaatne meesterahvas:)
Postita kommentaar