Teeninduskunst

Eelmise aasta kevadel soetasime Ameerikast Sony arvuti ja fotoka. Sel suvel hakkasid streikima mõlemad ja sügisel tagasi Ameerikasse saabudes tuli nendega miskit ette võtta. Kauplusekett Best Buy - kauplus, kust läpaka soetasime - võttis arvuti kaheks nädalaks enda kätte. Seega tuli katsuda lihtsalt ilma selleta vahepeal hakkama saada.

Fotokaga nii lihtsalt ei läinud. Meid kuulati ära ja paluti minna kauplusse, kust selle soetasime. Mis seal ikka, pool tundi sõitu ja kohal. Seal kuulati taas meie mure ära ja anti Sony esinduse kontaktandmed, kuhu paluti ise helistada. Helistasime. Pool tundi kulus, et kõik tiraadid lõpuni kuulata, teate küll, need mis ütlevad, et kui teil on selline või selline mure, siis valige nr 1, aga kui hoopis selline, siis nr 2 jne, aga kui ükski pakutud valikutest ei sobi, siis helistage numbril xxx. Helistasime soovitatud numbril ja kõik hakkas otsast peale, kogu lugu samamoodi - press no 1 or press no 2...

Ahjaa, kõned algavad alati ühtemoodi, a la täname helistamast ja meie poole pöördumast oma murega, meil on selle üle väga hea meel... ja muud aegakulutavad viisakused.

Noh, kuulad kõik need aparaadid ära - mis sul muud üle jääb - kuni lõpuks tervitab sind teiselt poolt lihtsalt vaikus. Kõik, ei miskit enam.

Alustad siis uuesti ja arutled, et kuna tööpäev hakkab õhtusse jõudma, siis on ehk kõik lihtsalt ära läinud. Ja võib-olla tuleb homme uuesti proovida. Aga ootad ja kuulad ikka, ja ennäe, sealt tulebki vähe aja pärast soovitus pöörduda nende poole e-maili teel.

Pöördume ja ootame viis päeva. Ei miskit.

Helistame uuesti. Seekord õnnestub isegi päris inimene toru otsa saada, peale kõikide tiraadide ärakuulamist muidugi. Räägid talle taaskord mure ära, edastad kõikvõimalikke andmeid - ostukuupäev, seeria nr, tüüp, garantiilepingu nr, enda andmed jne. Seejärel saabub vaikus. Paari minuti pärast edastatakse meile uus telefoninumber, millele helistada. What a ....! Helistame-helistame, thank you, mis meil muud üle jääb!

Jah, loomulikult algab kõik jälle otsast peale. Algul räägivad sinuga masinad, siis saad kellegi isegi toru otsa, räägid probleemist otsast peale, edastad andmed ja siis saabub vaikus. Aga oh õnne, paari minuti pärast tuleb hääl torusse tagasi ja teatab, et Sony firma saadab meile posti teel tühja karbi, mis neile tagastada tuleb, koos vigase fotokaga muidugi.

.

Nädala pärast oli instruktsioonidega karp kohal. Sinna toppisime oma fotoka ja saatsime ettenähtud aadressil tagasi. Ja kümne päeva möödudes saabus fotokas - nagu uus. Või ongi uus, siiani aru ei saa.

.

Ehhee, saan jälle pildistama hakata:)