Hullud ilmad

Viimaste päevade ilm on olnud väga kuum: täna jõudis temperatuur Washingtonis 40 kraadini. Lisaks, niipea, kui sa oma nina õue pistad, mässib ookeanit tulev niiske õhumass ennast sinu ümber nagu märg käterätik, nii et mõne hetkega on tunne, nagu viibiksid sa Türgi saunas. Õhk on aurust sinine. Ja nii juba õige mitmendat päeva. Erinevate õhumasside liikumine on tekitanud katastroofisituatsioone üle Ameerika: tornaadod ja äikeselised tormid on laastanud linnu ja külasid, kaasa toonud mitme inimese surma, s.h ka siin, Washingtonis, kus autole peale kukkunud puu juhilt elu võttis. Teistel aladel jällegi on laastamistööd teinud üleujutused ja uputused. Paljud majapidamised on ilma elektrita, konditsioneeridest rääkimata.
Ameeriklaste sõnul on sellised ilmad juunikuus tavapäratud (põhjuseks ei miski muu kui kliima soojenemine, on nad absoluutselt veendunud), sest reeglina tõusevad temperatuurid nii kõrgele alles juuli-augustis, mistõttu tekivad tornaadod tavalist suve teises pooles ning nende liikumissuund on suuresti etteprognoositav. Viimane on vajalik selleks, et inimesed õigeaegselt evakueerida.

Sel aastal, nagu öeldud, on asi teisiti. Ühel kuumal pärastlõunal, kui telekast iga kahe minuti tagant saade katkestati ja läheneva tormi eest hoiatus anti, läksime katusele seda sündmust oma silmaga kaema. Tormituul ajas parasjagu pilvemassi Washingtoni poole. Tuleb tunnistada, et see oli päris sünge vaatepilt, mida ma üritasin ka pildile saada (kuid ega pilt seda õiget tunnet edasi anna:).

Pärastlõuna muutus ühtäkki ööks...

Nii me seal katusel siis istusime ja seda loodujõudude tegutsemist jälgisime. Ühtäkki oleks nagu mingi suitsupilv ühes kohas üles kerkinud, ja tõttöelda arvasimegi, et eemal on maja põlema plahvatanud. Pilv keris ja keris, meie muudkui arutasime ja arutasime, kuni lõpuks keeris haihtus ja telekast edastatud uudisest saime teada, et tegu oli hoopiski tornaadoga, küll väikese, aga siiski tornaadoga. No vot sulle meie tarkust! Oleks teadnud, oleks piltigi teinud. Aga eks teinekord oleme targemad:) Õhtul näidati uudistes ühte afro-ameerika noormeest (muide, „must“ ei tohi siin enam öelda, tuleb öelda afro-ameeriklane), keda oli pealaest jalatallani läbistanud äikeselöök, kuid kes oli endiselt täie tervise juures ning ameeriklaste sõnul olevat tegu imega.

Mida siis inimestele ellujäämiseks soovitatakse? „Stay cool!“ ütlevad saatejuhid uudistes. Mis enamasti tähendab, et vältida tuleb õues viibimist ning siseruumides konditsioneerid sees hoida (täitsa masendav kui nii edasi läheb, avastasime me ühtäkki – terve suvi nelja seina vahel?!). Pidevalt soovitatakse juua vett. Koolid, kus konditsioneerid ei tööta, suletakse ja lapsed saadetakse koju (suletavate koolide loetelu, mida meedia teel edastatakse, järjest pikeneb). Juhuks kui kodus süsteemid ei tööta, näiteks tormikahjustuste tõttu, siis järjest enam avatakse keset Washingtoni linna Cooling Centre´id – need on siis sellised kõigile avatud jaheda veega välibasseinid, kus ennast jahutamas käia saab. Ja tundub, et need on üsna populaarsed, eriti laste hulgas:)

Selline "süsteem" vist tormile vastu ei pea. Selliseid polegi siin nii vähe...

Meie pere jaoks on see esimene kogemus elada nii niiskes ja kuumas kliimas. Ja tuleb tunnistada, et see konditsioneerist puhuv jahe õhk on nii mõnelgi meist kaelalihased juba valutama pannud. Sest eks ole – kui Eestis kulub palju energiat selleks, et õhku soojendada, siis Ameerikas selleks, et õhku jahutada. Ja sellega tuleb meil harjuda.