Üleminek

Täna on kolimispäev. Teoreetiliselt tundus kõik lihtne: tõstsime asjad juba varakult ühte toanurka, et kui kolimisfirma tuleb, pakib need asjad kiiresti karpidesse, tõstab autosse ja kogu lugu. Firma poolt eelnevalt antud lubadusega, et asjad jõuavad meieni Ameerikasse mitte varem kui kuu aja pärast, ja arvestusega, et meid ootab ees möbleeritud korter (mis muide Ameerikas on haruldane, sest enamik kortereid on möbleerimata) otsustasime, et kaasa tulevad meiega ainult mõned asjad – jalgrattad, suusad (näis, kas läheb vaja), rulluisud, raamatud ja natuke riideid. Kuu ajaga jõuab ju lausa uue garderoobi soetada, eriti silmas pidades, et kliima on soe ja riided on Ameerikas üsna odavad. Ja kuna asju oli vähe, siis arvasime, et ega pakkijatel-kolijatel üle tunni ei lähe ja planeerisime ka ülejäänud tänase päeva asjatoimetusi täis.
Aga nagu ikka, ei taha kõik plaanipäraselt kulgeda. Kolimisfirma nimelt arvas, et me ka oma mööbli kaasa veame (ei tea küll, kust ta selle teadmise võttis?) ja et kuna mööbli pakkimisega läheb kaua aega, siis puistati mehed autost meie maja juures maha. Kuna auto ise minema sõitis, siis nii me siin koos istumegi ja ootame, nüüd juba neljandat tundi järjest. Ja mina täidan aega kirjutamisega:).
Aga pole hullu, peaasi, et kraam Ameerikasse kohale jõuaks, seda siis oritenteeruvalt kuu aja pärast, tervena ja täiskomplektis. Sest viimati Inglismaalt kodumaale tagasi kolides said mõned asjad tee peal kaduma (raske uskuda, et nad lihtsalt ära kadusid), s.h vanema tütre mini-CD pleier, mis oli just äsja soetatud, mitte just väga odav, ja mille kadumise üle ta hirmsasti kurvastas.

Aga üldiselt võib lugeda, et hakkame enam-vähem oma hädavajalike tegevustega, mis enne teise riiki kolimist ära oli vaja teha, ühele poole saama. Isegi siiani tegemata vaktsineerimised said lapsele kiirkorras ja väljapool järjekorda ära tehtud. Jällegi võiks kiita Eesti tervishoiusüsteemi, mis võimaldab paindlikkust, ja perearsti, kes asja lihtsalt ära tegi.

No nii. Mis veel? Diplomaatilised passid saime, iga pereliige eraldi, ja viisad ka sinna sisse. Seega peaks seekord riiki sisenemine lihtsam olema. Eelmisel korral, turistiviisadega, ootasime riiki sisenemist kolm tundi: tund aega passikontrollis, tund pagasikontrollis ja tund aega veel väljas, kuna üks meie kaasmaalastest valti välja koti sisu laialipuistamiseks. Aga ega ameeriklastele endilegi see riiki sisenemine eriti vähem aega võtnud: neile oli küll eraldi järjekord passikontrollis, aga neid oli lihtsalt nii palju ning tollikontrolli järjekord oli kõigile ühine. Aga taustaks selle ootamise juurde said kõik suurtelt kuvaritelt ilusat Ameerika elu jälgida. Et kui juba sisse saad, siis ootab sind paradiis! No eks me näe:)!