Pole ma veel kohanud kedagi, kes kolimist naudiks. Eriti võõrriigi ja kodumaa vahel. Ja siis selgub veel, et vahe on ka selles osas, kas kolid EL-is või väljaspool.
Ma ei räägi ainult asjade pakkimisest, see on nüri töö niikuinii, vaid kogu bürokraatiast, mis sellega kaasneb. Kõigepealt koostad nimekirja asjadest, määrad kubatuuri ja hinnad kindlustuse tarbeks. Siis auto arvelt maha võtmine, ajutise numbri saamine, volitusi mitmes eksmeplaris, maksuvabastustaotlus, lepingute lõpetamised, infovahetus ja e-mailid erinevate institutsioonide vahel...
Lõpuks teadasaamine, et pole kindel, kas Eesti toll kauba mulle, kes ma Eestisse varem saabun, kätte ka annab või mitte. Tahab teine 40% (!) kauba hinnast maksu saada või kaupa tollis kinni hoida (selle eest muidugi tasu küsides), kuni isik, kelle nimel kaup saadetud on (minu abikaasa siis), ise hiljem kohale ilmub. Oehh... ei ole võimalik? On küll! See tähendab kaks kuud ilma auto ja muude tarvilike asjadeta. Ja seda kõike ajal kui on vaja asju ajada, et sügiseks kõik uues elukohas taaskord valmis oleks. No ei ole lihtne. Minu meelest muutub kõik aastatega hoopis keerulisemaks, eriti Eestisse tagasi tulles...
Ei tea, kurnav on see kõik kuidagi... Masenduse aeg on hetkel käes. No ei harju kolimisega, tee seda kasvõi iga kahe-kolme aasta tagant, nagu meie...
Ma ei räägi ainult asjade pakkimisest, see on nüri töö niikuinii, vaid kogu bürokraatiast, mis sellega kaasneb. Kõigepealt koostad nimekirja asjadest, määrad kubatuuri ja hinnad kindlustuse tarbeks. Siis auto arvelt maha võtmine, ajutise numbri saamine, volitusi mitmes eksmeplaris, maksuvabastustaotlus, lepingute lõpetamised, infovahetus ja e-mailid erinevate institutsioonide vahel...
Lõpuks teadasaamine, et pole kindel, kas Eesti toll kauba mulle, kes ma Eestisse varem saabun, kätte ka annab või mitte. Tahab teine 40% (!) kauba hinnast maksu saada või kaupa tollis kinni hoida (selle eest muidugi tasu küsides), kuni isik, kelle nimel kaup saadetud on (minu abikaasa siis), ise hiljem kohale ilmub. Oehh... ei ole võimalik? On küll! See tähendab kaks kuud ilma auto ja muude tarvilike asjadeta. Ja seda kõike ajal kui on vaja asju ajada, et sügiseks kõik uues elukohas taaskord valmis oleks. No ei ole lihtne. Minu meelest muutub kõik aastatega hoopis keerulisemaks, eriti Eestisse tagasi tulles...
Ei tea, kurnav on see kõik kuidagi... Masenduse aeg on hetkel käes. No ei harju kolimisega, tee seda kasvõi iga kahe-kolme aasta tagant, nagu meie...
5 kommentaari:
lugesin eesti ajakirjaniku kolimist Afganistaanist Eestisse, mis oli samuti raske just Eesti poolt kusitava tollimaksu tottu. Ja samas kusimus Eesti riigile - kas ta ikka tahab oma valismaale kolinud elanikke tagasi votta? Eriti kummaline on see kadalipu labimine sinu pere puhul. Riik peaks ju ometi saatkonna tootajatele asjad kergeks tegema, mitte neid raskendama.
uuhh... ära hirmuta! ma veel ei taha sellele üldse mõelda, õnneks või kahjuks toimub see küll juba järgmisel aastal.
teemast väljas, aga väga head kontrollsõna näitab mulle - paturest
Eks ta ole, elu nagu assortiishokolaadikarp :)
Meie ministeerium, tõsi küll, võttis nüüd asja käsile ja asus tolliametiga läbirääkimisi pidama. Eks näe, millega see lõpeb.
Uuri tollist volikirja alusel asjade kätte saamise võimalust. Äkki aitab. Notari õigused on ka suursaadikul või ID-kaardiga allkirjastatud volikiri.
Jah, tegeleme hetkel kõigi võimaluste uurimisega :)
Postita kommentaar