Eelmisel aastal läbisin põneva kursuse nimega Start Writing Fiction ja nüüd proovin vahelduva eduga pikemat lugu kirjutada. Jaah, teoorias olen tugev, aga praktikas meenutan kangesti Salomon Vesipruuli :-)
Alguse oma amatöörkribamisele riputasin üles ka. Andke teada kui mõtteid tekib :)
Kerge see kirjutamise töö küll ei ole, kui sa just Kivirähk pole, kes ütleb, et tal tulevad kirjatükid loomulikult ja eriliste pingutusteta.
Eks ole, kes viisi ei pea, aga laulda tahab, peab ikka väga kõvasti pingutama. Või siis oma liistude juurde jääma :-)
2 kommentaari:
Mina kirjutasin oma loo valmis ja ime-ime, see sai ka trükki :)
Tegelikult tunnen aga et olen ikka üks paras kobakäpp sellel alal... kuigi mulle on alati meeldinud kirjutada.
Huvitav, et nimetasid oma kursust. Mina võtsin nüüd peale raamatu ilmumist mitu teost, mis käsitlevad just lugude kirjutamist! Natuke hilja, kuid parem nii kui mitte kunagi :D Nõnda saan paremini aru, kust alt läksin.
Lugesin Sinu loo läbi ja nüüd mõtlen põnevusega, millised mõtted Sul peas on, milliseid saatusi oma tegelastele ette näed :)
Tead, kõige raskem on ilmselt asja lõpuni viia, kusagilt lugesin soovitust, et kirjutaja peab endale määrama päevas aja, mil ta maha istub ja vähemalt X number lauseid kirja paneb. Ja kui kõik valmis, saad alati varasemast tekstist üle minna, parandada, muuta. Nagu näiteks C. Dickens, kes olevat oma lood mitu korda ümber kirjutanud.
Kerget sulge (või peaks ütlema) kergeid sõrmi arvutiklahvidel Sulle!
Aitäh! :)
Eks ta ole, kõige tähtsam on anne ja siis tahtmine kirjutada. Aega ka muidugi. Teooriat on lihtsalt hea teada. Selle järgi on kindel aeg päevas tõesti oluline. Mõned kirjutavad hästi vara hommikul, voodis, enne veel kui hambadki puhtad :) Teooria räägib kirjutamisest ka kui pidevast ümberkirjutamisest.
Ma pole sinu raamatut veel lugenud, aga kusagilt ehk ikka ükskord leian ja läbi loen :)
Postita kommentaar