Noore inimese lahkumine siit ilmast on alati kurb. Pole vahet kus see juhtub, sõjatandril, kiirteel või kodus, ikka jääb hinge seletamatu äng ja küsimused miks ja kas poleks saanud teisiti. Kui kõik oleks mustvalge ja me teaksime õigeid vastuseid... ja kõik inimesed mõtleksid ühtemoodi... siis ehk...
Viimastel päevadel äng minu sees kasvab nagu lumepall. Vastuvõttude ja küllakutsete väline sära vastandub üksindusele hinges, koduigatsusele, jõulutundetusele lumetus võõras keskkonnas.
Koju tahaks. Võõras ja väsitav on kõik. Omade hulka tahaks.
'Millal me koju lähme?' küsib laps. 'Millal ma vanaema näen?'
Laps on üksi. Astrid Lindgreni aegne lapsepõlve mudel on jäänud minevikku. Tänapäeva lapsepõlv on surutud turvalisuse seina taha, täiskasvanu pilk lapse toimetusi igal sekundil saatmas. Oleks või õde-vendki, kellega koos lapsejuttu ajada... siis oleks ta ometigi ju iga päev olemas. Koer võiks ju olla. Aga ei ole. Pole lubatud.
Ärge pahandage, et kurvastan siin natuke. Mu enda blogi ju ikkagi.
Viimastel päevadel äng minu sees kasvab nagu lumepall. Vastuvõttude ja küllakutsete väline sära vastandub üksindusele hinges, koduigatsusele, jõulutundetusele lumetus võõras keskkonnas.
Koju tahaks. Võõras ja väsitav on kõik. Omade hulka tahaks.
'Millal me koju lähme?' küsib laps. 'Millal ma vanaema näen?'
Laps on üksi. Astrid Lindgreni aegne lapsepõlve mudel on jäänud minevikku. Tänapäeva lapsepõlv on surutud turvalisuse seina taha, täiskasvanu pilk lapse toimetusi igal sekundil saatmas. Oleks või õde-vendki, kellega koos lapsejuttu ajada... siis oleks ta ometigi ju iga päev olemas. Koer võiks ju olla. Aga ei ole. Pole lubatud.
Ärge pahandage, et kurvastan siin natuke. Mu enda blogi ju ikkagi.
4 kommentaari:
Hei, pidage ikka vastu! Jõulud ongi kõige raskem aeg kodunt eemal olla, eriti kui traagilisi sündmusi lähedaste-tuttavatega juhtunud. Väike lohu-lohu siit poolt.
Aitäh lohutamast!:) Eks need, kes ise eemal on, teavad kõige paremini:)
Hukkunu ei olnud küll meie lähedaste hulgast, mõtlesin sellest Saaremaa poisist, kes eile Afganistanis surma sai. Eesti on väike...
Eks ta ole, tema lähedaste mure pole meie omaga võrreldav.
Kalli Silva, ma lähen kohe Eestisse ja olen kohe ka sinu eest seal, tean, et seda ei ole palju...aga võtan kaasa toredad elamused Ameerikast ja jutustan sellest ka kodustele. Soojust, rahu, kallistusi, musisid ja kõike kõike sulle sinna DCisse. Meie (Mart ja Merike ka ma usun) oleme sinu ja su perega. Mõtlen teile. Kalli musi. Tea, et varsti on see aeg möödas:-)
Aitäh Silja! Kõik see soojus ja rahu jm kulub marjaks ära. Olge mõnusad:)
Postita kommentaar