Ühes oma eelmistest lugudest (Kirsiõite langemise aeg) kirjutasin, et sõnavabadus on tore asi. Siin, Ameerikas, nagu ütles üks mu ameeriklasest tuttav, ei kujuta nad ette, et keegi nende sõnavabadust piiraks või keelaks ennast väljendada, isegi kui asi igasugustest raamidest väljuma kipub. Äärmuslastega on muidugi teine lugu ja nendega tegelevad teised organistatsioonid, kuid tavakodanikuna võin ma sõna võtta milles iganes, kuni presidendini välja. Meenub, et paar päeva tagasi võttis üks vabariiklane CNN-s sõna siinse presidendi tegemiste-tegematajätmiste tulemuste kohta, väites lõppkokkuvõttes, et kõigil otsustel, mis ta siiani langetanud on, on olnud tegelikkuses negatiivne tulemus. Justkui tõsine süüdistus, kas pole? Kuid vastukaaluks esitatakse teisi arvamusi-analüüse. See on normaalne asjade käik. Arvamuste väljaütlemist ei keelata kellelegi. See viib uute anaüüside-otsusteni, see viib edasi.
Ma hakkan siinse kultuuriga harjuma. Sellega, et oma arvamuse võid sa välja öelda, kartmata, et keegi sind hiljem pahatahtlikkuses süüdistaks. Või kes teab, milles veel. Ega ma, tõsi küll, ka Eestis oma arvamust avaldamata jätnud kui see vajadus tekkis. Kuid siis pidin enne mitu korda mõtlema, kuidas ja kas üldse öelda. Ja arvestama võimalike tagajärgedega. Mnjah, seda eriti sügaval nõuka-ajal. Kuid ka hiljem, mis seal salata. Sest kuigi nõuka-aeg on selja taga, kipub Eesti ühiskond endiselt kinnine olema. Eks me teame põhjuseid ka. Aga sõna sekka ikka tahetakse öelda küll, seda näitab ka minu aastane blogipraktika. Ja siis tehaksegi seda anonüümselt. Mul pole selle vastu midagi, miks mitte. Sest kuigi legend väidab, et kõik eestlased üksteist tunnevad, ei ole see vist ka kõige parema tahtmise juures võimalik :)
Aga siis juhtub, et kaevatakse minu peale (anonüümselt?) ministeeriumisse, et ma halvustavat oma blogis Eesti riiki. (See käis vististi loo Täiendame talibani ridu kohta.) Ei halvusta! Siiralt! Ei halvusta ka Ameerikat. Arutlen, tajun, arutlen jälle, jõuan aja möödudes erinevatele järeldustele. Avaldan imestust. On juba kord selline komme, et püüan kirjutamise teel asju lahti mõtestada. See on minu päevik ja minu mõtted, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele ega soovi kedagi isiklikult solvata. Ja mul on hea meel kui keegi minuga kaasa mõtleb, kaasa arutleb, vastuargumendid esitab. Ma usun, et see viib edasi. Kuigi jah – konstruktiivsema diskussiooni tekkimiseks peaks anonüümne inimene ikkagi kardina tagant välja tulema, arvan mina. Las ma olla naivist, uskudes, et ka eestlane võib ükskord oma mõtteid vabalt väljendada. Et tuleb ükskord selline aeg.
Muide, üks huvitav näide illustreerimaks Ameerika avameelset kultuuri Eesti kinnisemast kultuurist on kasvõi see, et ameeriklased üldjuhul ei varja, kelle poolt nad hääletavad. Pigem vastupidi – näitavad seda kõigiti välja, olgu selleks siis plakatite read kodude juures või poolehoidu väljendavad T-särgid üll. Eestlased seevastu, nagu ma hiljuti Euroopa Parlamendi valimise ajal veelkord kinnitust leidsin, valdavalt ikkagi varjavad oma eelistusi. Tahaks küll, et me julgeksime oma mõtteid avatumalt väljendada. Siiralt.
6 kommentaari:
mina küll pole aru saanud, et Sa üht või teist riiki oleks maha teinud. Ma arvan et siin on jälle tegemist pisikese õelusega. Kujutad sa ette, et Eesti presidendi abikaasa blogiks ja avaldaks oma mõtteid? Kas see sobib- hakkaksid kohe diskusioonid. Sama jutt Sinuga, Sind tahetakse seal kaugel maal ära riigistada ja sulle nagu ei tohikski kuuluda tavalist elu, Sinu mõtteid.
Oh, ma olen omal nahal seda kahenäolist maailma tunda saanud, kus nö. "aluspükste kuivatamine pesunööril" ei oleks mingil juhul kokku sobinud kellegi staatusega.
Keep going! Ja täiega!
Mul on nii hea meel lugeda seda postitust. Ja ma loodan ja usun ka, et Eestist saab kunagi see riik, kus inimesed julgevad oma arvamust avaldada, kartmata, et ülemusele või kellele iganes ei meeldi... Jõudu!
mõtlesin juba talibani jutu juures, kas kirjutan või mitte, sest sageli on samad mõtted tabanud. eriti, kui talvel bussid ei sõitnud (mina ka autot ei juhi) ja abikaasa iga päev 4 tundi liikluses pidi veetma, et ma tööle ja pärast koju saaksin, sest sobiva hinnaga elamine asub 15 km kaugusel. nagu näed, ei jõudnud kommimiseni.
samas, kui mõelda teiste baltlaste peale, kes peavadki oma praegused üürilepingud ümber rääkima või ära lõpetama ja 40% odavamate vastu vahetama, siis ei ole meil ju häda kedagist :)
teemasse ka. millegi pärast tõesti tunnevad eestlased anonüümselt kommides end kuidagi eriti kindlalt ja räägivad asju, mida näkku ei julgeks kunagi öelda. ei teagi, mis selle põhjuseks on, kas see möödunud 50 aastat või ongi meie orjarahva loomus selline :D
sulle soovitan ikka samas vaimus jätkata, ei ole ju keelatud mõtteid ja arvamust omada ja teistega jagada. leiad veel liitlasi ja saab ehk midagi muudetud. kellel on vastuväiteid võiks ka konstruktiivsuse huvides seda teha enda nimel, aga seda on vist palju tahta :)
pikk jutt sai, aga jõudu sulle!
huvitav, et samal teemal ka täna mötisklesin...mingi sönavabaduse mötte päev vist....
http://karuema.wordpress.com/2009/06/11/sonavabadus-on-intelligentsetele-inimestele-ehk-kas-tapame-kirjakandja/
Oeh. Suu kukkus lahti praegu.
Koigepealt peaks mainima, et ma ei ole Sinu nn. Talibani postitutes toodud seisukohtadega nous. Aga samas on mu mittenoustumine suht emotsioonide pinnalt, sest fakte ja vordlusmaterjali mul ei ole.
Edasi - ja MIKS, jumala eest MIKS ei tohi yhe riigi kodanik, olgu ta diplomaadi abikaasa voi diplomaat ise voi ykskoik kes, valja oelda seda, et tema meelest on yks voi teine asi riigis valesti? Kas igasugune opositsioon peaks olema Eesti riigis yldse keelatud? Kas meil peaks toesti olema yks, tsentraalselt koordineeritud arvamus? Mina naiteks arvan, et hiljutine sotsdemmide valjaloomine valitsusest oli suur viga, jajah, ja arvan Ansipist ja monest veel peale seda kohe tyki halvemini. Loodan, et kes iganes ministeeriumisse kaebas, loeb seda kommi ja kaebab minu peale ka. Mulle kohe meeldiks - oo, salakaebus! Kohe lobus oleks teada, et kellelegi minu seisukoht nii korda laheks.... aga noh, ma ei ole diplomaadi abikaasa kah. A mis sellest sai muidu? Kas ministeerium kutsus Su virtuaalsele vaibale?
Ma poleks arvanudki, et teema nii palju huvi pakub. Selles, et sõnavabadusega on Eestis pehmelt öeldes kehvad lood, ei kahtle vist keegi. Aga siis see teine teema - kulude katmise teema. Minul oleks küll väga hea meel kui keegi selgitaks, mida meilt siis tegelikult oodatakse. Virtuaalne vaip tuleks selles mõttes kasuks. Muidugi kui tekib avatud diskussioon.
Postita kommentaar