Tahan kooli minna!

"Emme, kas täna on koolipäev? Miks ma siis kooli ei lähe? Mina tahan kooli minna!"

Nüüd on see siis käes - viirus muidugi. Alates ajast kui Ameerikasse tulime - eelmise aasta aprillist - on see esimene päev, kui meie noorem laps haiguse tõttu koolist puuduma peab. Eestis oli tal sageli miskit viga - nohu, köha, allergilised reaktsioonid, mistõttu lasteaias käimisest ei tulnud välja suurt miskit. Kaks-kolm päeva ja - vanaisa, aita jälle! Mäletan, et kord pidas ta isegi kaks nädalat vastu ja ma joonistasin suure risti seinale. Nii et pole hullu - hea meelega maalin veel suurema risti :)

Aga hea, et see viirus ei tulnud kimbutama eelmisel nädalal, sest siis tegid lapsed koolis teste. Siin on nii, et neli korda aastas hinnatakse nende edasiminekut: nad loevad, kirjutavad, räägivad ning liidavad ja lahutavad. Lisaks hinnatakse nende inglise keele ning võõrkeele oskust (hispaania keel siis), sotsiaalset arengut ja tööharjumusi (3-palli skaalal). Samuti antakse vanematele teada, kas progress on olemas terviseõpetuses, kunstis, muusikas ja kehalises kasvatuses.

Pean ütlema, et lapsevanemana võin rahule jääda. Alati saab paremini ja nõrgad kohad on ikka ka, teadagi kus - alalõigu "Sotsiaalne areng ja tööharjumused" all: 1) lapsele tuleb selgitada, mida tähendab vastutustunne ja 2) et ta kuulaks ja järgiks 100% õpetaja suuniseid.

Keelega on nüüd küll nii, et oleme jõudnud sinna, kus inglise keel kodus prevaleerima kipub ja seda tuleb teadlikult ohjeldada.

"Emme, kuidas on "king" eesti keeles? Aga kuidas on "pie" eesti keeles? Oeh, ma ei oska enam eesti keelt!"

Jälle mure:)