Jalgrattaga linnast väljas

Kui linnast natuke välja sõita, näiteks Potomaci kanali äärt pidi, siis on tunne, nagu oleksid sattunud tõelisesse troopilisse vihmametsa: taimestik on end kuumas ja niiskes keskkonnas lopsakaks läbipääsmatuks džungliks kasvatanud ning liikuda saab ainult selleks spetsiaalselt rajatud teid pidi. Ja kuigi vesi kanalis tundub lihtsalt seisvat ja kopitavat, siis päris nii see pole: mööda trassi edasi liikudes on märgata tähelepanuväärseid elukaid, kes, tõsi küll, üsna loiult end liigutavad, kui üldse.

Hallhaigur – neid on siin palju, järelikult on vees ka palju kala.

Kilpkonnad – neid on siin veel rohkem. Pea iga puuroika peal oleskleb paar-kolm tükki

Mõni tuleb sinuga suhtlema, aga no saa sa aru, tahab ta nüüd miskit öelda või lunib hoopis maiust?

Kes ei viitsi rattaga sõita, võib kanalit pidi liikudes kasutada muulade abil veetavat paati

Kuigi me oleme ratastega juba mitmeid kordi nii linnas kui linnast välja tiirutamas käinud, siis viimase sõidu kohta võib öelda, et inimene õpib kogu elu. Ratas peab olema hea, või veel parem – väga hea, mis on mõeldud sõitmiseks nii linnateedel kui ka maastikul. Arvestama peab pidevalt üles-alla kulgevate teedega, mis tähendab, et kui käiguvahetus hästi ei tööta, siis tuleb rohkem jõudu kasutada. Loomulikult on oluline, et sul on õiged riided seljas – siin on väga palav ja niiske, kus tavalise puuvillase T-särgiga pole miskit peale hakata. Tuleb kohalikust spordipoest omale selleks ettenähtud varustus soetada. Ja muidugi vesi – seljas, kotis, ratta külje, kus iganes – vett tuleb tarbida pidevalt ja seda kulub palju.

Kuid lisaks sellele, et sul on hea jalgratas ja varustus, pead sa arvestama, et iga hetk võib sind tabada ootamatu äikesetorm, seda isegi siis kui ilmateade tormi tõenäosuseks 10% lubab. Sest kui see 10% sind tabama jutub, siis no-jah, ega vihmariietega pole mõtet jännata, tuleb lihtsalt leppida, et oled ühe tasuta pesu saanud:)

Viimasest rattasõidust õppisime ka seda, et kaart peab kaasas olema. Sellest, et sa rattaraja omale googlist paberile kritseldad, ei piisa. Võib juhtuda, et tee on remondis. Või et teeots jäi tähele panemata. Või ei vasta googli kirjeldus sellele, mis tegelikult on. Ja nii sa võidki täiesti ära kaduda, või hullem veel, avastada ennast teelt, kus jalgratturitele on liiklemine kelatud. Ja hea on kui keegi, kes vastu tuleb, oskab rohkem seletada, kui seda, kuhupoole Washington jääb.