12.5.08

Washingtonist välja

Loodus on Ameerikas ääretult lopsakas, pakkudes fantastilisi vaateid mägedele, jugadele, liivarandadele. Oleme nüüd paar nädalavahetust linnast väljaspool ringi sõitnud, käinud vaatamas kärestikke, jalutanud ookeani ääres, imetlenud maalilist maastikku ja kadestanud lilleklumpidesse uppunud häärbereid kesk seda maalilist maastikku. Tõesti, ka kõige kvaliteetsem foto või film ei suuda edasi anda seda võimsust ja ilu, mida pakub siinne loodus, liiatigi siis minu amatöörfotod või -kirjeldused. Seda kõike peab ise nägema ja kuulma!



Washingtonist 15 minuti autosõidu kaugusel Potomac´i jõel asuv Great Falls´i kärestik

Ka loomariigi esindajaid kohtab siin igal sammul: selliseid, keda tunned (kotkad, kullid – neid lendleb taevalaotuses tõesti hulgaliselt!), kui selliseid, kelles sa päris kindel ei ole. Hmm…see, kes vees ujub, see vist on nastik; aga see triibulise sabaga… see vist on pesukaru…. Ja see kandilisi liigutusi tegev lind? Haigur? Ei ole…ei tea, vist ei ole… Aga kellele kuuluvad need uimed, mis mereveest välja paistavad – ohhoo! – need on ju delfiinid! Vapustav!

Ookeani ääres jalutades saad aimu ookeanisügavustes elutsevate loomade rohkusest. Kuna rannahooaeg polnud meie jalutuskäigu ajaks veel alanud, siis koristustegevust ei toimunud ja me võisime igal sammul arutleda jäänuste päritolu üle: krabid (need, kes pidid ujujaid vee all näpistama), vähid, karbid, aga ka alles hinge jätnud ja kaldale uhutud lapiline raikala; ning kotkas (ei tea küll, kuidas see viimane oma hinge just rannaäärele jättis?). Ja laps ei suutnud loobuda huvitavatest eksponaatidest, mida kõik taskud ja pihud täis said. Eriti huvitav oli väidetavalt jääajast pärit kummalisele nahksele mereelukale kuulunud pikk terava otsa ja ogadega saba.

Kuurortlinnana tuntud Virginia Beachile jõudes tundus, nagu oleks ma siin varem juba käinud: kõike oleks nagu näinud juba. Aga selge, olengi ju, ainult et televiisorist: lõputuna näiv heleda liivaga rannaäär, mida ühelt poolt uhavad kohisevad ookeanilained, teiselt poolt piiravad heledavärvilised kõrged hotellid; korralikult välja ehitatud jalgratta-, rulluisu- ja jalakäijate teed on elavat liiklust täis; kusagilt kostavad Kuuba rütmid, hubasena tunduvad restoranid-kohvikud ootavad külastajaid. Nii kaugele kui silm võtab, ei näi kogu sellel melul olevat ei algust ega lõppu. Otsustasime, et tuleme suvel siia kindlasti tagasi, umbes nädalaks või nii.



Vandumine Virginia Beach´il on keelatud

Põnev on ka see, et olgu siis tegemist kärestiku, kaljude, ookeani, metsa või muu huvitava kohaga – kõik leiab kasutust ja kõikvõimalikke tegevusi saab õppida: alates lapselik-lustlikest seltskonnamängudest kuni kanuumatkade, kaljuronimiste ja veesuusatamise või lendamiseni välja. On soovi? Aga palun! Alustame kasvõi täna:)
Põnev on ka see, et olgu siis tegemist kärestiku, kaljude, ookeani, metsa või muu huvitava kohaga – kõik "leiab kasutust". Ja kõikvõimalikke tegevusi on võimalik õppida: alates lapselik-lustlikest seltskonnamängudest kuni kanuumatkade, kaljuronimiste ja veesuusatamise või lendamiseni välja. On soovi? Aga palun! Alustame kasvõi täna:)

Kommentaare ei ole: