Harjumuse jõud - soovitan!

Istusime perega varahommikuses Soome suunduva praamlaeva kohvikus kui ma raamatu lahti tegin ja lugema asusin. Abikaasa tõi kandikutäie hõrgutisi – värskelt soolatud lõheviilud vaheldumisi ahjusoojade lõhnavate prantssaiakestega – ja asetas need lauale. „Harjumuse jõu“ proloogi lugedes, selle sõnumile mõeldes ja toidukandikut silmates taipasin ühtäkki, et olin hõrgutiste taldriku tühjendanud harjumusest, mitte näljast – viibisime ju ikkagi kohvikus, kus ümberkaudsed lauanaabrid isuga kõigel pakutaval hea maitsta lasid. Hullem veel, tõdesin taaskord, et rumalast kombest just lugemise või kirjutamise ajal pidevalt midagi suhu pista, teadvustamata, kas olen näljane või mitte, vahel maitsetki tundmata, on viimane aeg vabaneda.

Niisiis teatasin lauas istuvatele pereliikmetele, et peale selle raamatu läbilugemist saab minust teine inimene. Asendan halvad harjumused parematega – jätan maha näksimisharjumuse, tarbin vähem magusat, asendan veini veega ning hakkan regulaarselt tegelema spordiga – sest heade harjumuste juurutamisvõtete tutvustamist selle raamatu autor mulle ju lubas. Lisaks lubas autor analüüsida ettevõtete harjumusi kui edu võtit ja seda kõike toetudes teaduslikele uurimustele.

Sadamast kulges meie teekond Lääne-Soome, väikesesse Tuuri-nimelisse linnakesse, mis rabas meid ootamatult suure rahvahulga kohaloluga: busside ja autodega täidetud platsidel oli raske parklakohta leida ning inimesi vooris gruppidena poeustest sisse ja välja. Kohalikud soomlased selgitasid, et nii on see juba viimased 20 aastat olnud, kus igal aastal juulikuus sõidetakse  Tuuri sadade kilomeetrite kauguselt kogu perega ja lausa mitmeks päevaks. Linna arhitektuur on kujundatud Aku Ankka (Piilupart Donald) lugude põhjal, kus kohalikud poed kauplevad odava kaubaga ning lastele on Tivolis karussellid juulis tasuta.

Olin selleks ajaks pool raamatust läbi lugenud, kus keskenduti harjumustega seotud teaduslikele uuringutele aju anatoomiast ja füsioloogiast lähtudes. Laborirottide ja ka inimeste peal läbi viidud katsete kirjeldused tuletasid meelde keskkooliaegseid bioloogiatunde ja mulle tundus see taaskord ääretult põnev. Mis on see, mis tekitab inimestes kirgliku soovi millegi järele, et ta lõpuks harjub sellega nõnda, et ei kujuta enam teistmoodi elu ettegi? Miks mõned ettevõtted tabavad kliendi vajaduse, tekitavad sellest harjumuse, teenides ühtäkki miljoneid, teised mitte? Kas see on juhus või läbimõeldud ja sihipärane tegevus? Kuidas Pepsodent haaras omale suurima turuosa, samal ajal kui teised hambapastat tootvad ettevõtted kiratsesid? Ja lõpuks – kuidas tuli üks kohalik Tuuri noormees 20 aastat tagasi sellisele ideele ja muutis iga-aastase juulikuise „väljasõidu“ harjumuseks, olgugi, et kaupade allahindlused on tänaseks võrreldavad teiste linnade allahindlustega? Tema ettevõtte müügikäibe ületab Soomes vaid Stockmanni kaubaketi käive.

Teaduslikud katsed ja uurimused on raamatus taustaks elulistele näidetele mitmest erinevast valdkonnast: on uuritud sportlaste ja sõjaväelaste käitumisharjumusi tulemustele orienteerituse seisukohast lähtudes, on kirjeldatud uute hittlugude turuletoomise aspekte, analüüsitud suitsetamise-, alkoholi-, mängu- ja muude sõltuvuste probleeme. Ja muidugi teavad sellised gigantsed USA kaubandusketid nagu Target, Amazon.com, Hewlett-Packard ja Hallmark, kuidas müügikäibe kasvatamise eesmärgil klientide isiklike andmeteni pääseda ning nende ostuharjumustest andmebaase luues klientidele sooduskuponge saata veel enne kui kliendid oma ostusoovist teadlikudki on. See omakorda aga aitab kaasa ostuharjumuste süvendamisele ja nii tekibki kinnine ring, kus inimeste juhtimise võtavad üle nende harjumused.

Raamatus on käsitletud ka uue tootega turule sisenemise probleeme, lisatud mitmeid huvitavaid näiteid ja rõhutatud aspekte, millele mõelda enne, kui oma toote või teenusega turule tulla.

Omaette peatükk on pühendatud tahtejõule. Kui tahtejõud on õpitav, miks ta siis väsib ja kuidas seda treenida? Kuidas on õnnestunud Starbucks´il probleemsetest noortest koolitada tasakaalukad ja enesekontrolli omavad klienditeenindajad? Kuidas kujundada enesedistsipliinist organisatsiooniharjumus?

Kuna tegemist on tõlketeosega, siis vahest häirib mõnda lugejat ameerikalik olustik ja kirjastiil. Mind see ei sega, olen kolm aastat elanud selles kirglikult edule orienteeritud ühiskonnas ja tean, et autori kirjeldused olukordadest ja mõtteviisist on sealsetele inimestele loomupärased. Raamatut tuleb lugeda eelarvamustevabalt, siis on sellest kõige rohkem kasu.

„Harjumuse jõud“ ei sisalda üldkehtivat retsepti, ei anna imekiire muutuse valemit, vaid selgitab harjumuste toimemehhanisme, illustreerides neid uurimuste tulemuste ja rohkete näidetega ning annab lugejale konkreetse etapiviisilise teejuhi, kuidas oleks võimalik harjumusi muuta. Lugesin mõnuga ja sain mõtteid nii halbade harjumuste asendamiseks parematega kui ka ideid tõhusamaks müügistrateegia väljatöötamiseks oma ettevõtte tarbeks.

http://www.raamatuklubi.aripaev.ee/default.aspx?publicationid=F58556B2-0F97-4118-A719-FDBD600798B3