Istusime perega varahommikuses Soome suunduva praamlaeva kohvikus kui ma raamatu lahti tegin ja lugema asusin. Abikaasa tõi kandikutäie hõrgutisi – värskelt soolatud lõheviilud vaheldumisi ahjusoojade lõhnavate prantssaiakestega – ja asetas need lauale. „Harjumuse jõu“ proloogi lugedes, selle sõnumile mõeldes ja toidukandikut silmates taipasin ühtäkki, et olin hõrgutiste taldriku tühjendanud harjumusest, mitte näljast – viibisime ju ikkagi kohvikus, kus ümberkaudsed lauanaabrid isuga kõigel pakutaval hea maitsta lasid. Hullem veel, tõdesin taaskord, et rumalast kombest just lugemise või kirjutamise ajal pidevalt midagi suhu pista, teadvustamata, kas olen näljane või mitte, vahel maitsetki tundmata, on viimane aeg vabaneda.
Niisiis
teatasin lauas istuvatele pereliikmetele, et peale selle raamatu läbilugemist
saab minust teine inimene. Asendan halvad harjumused parematega – jätan maha näksimisharjumuse,
tarbin vähem magusat, asendan veini veega ning hakkan regulaarselt tegelema
spordiga – sest heade harjumuste juurutamisvõtete tutvustamist selle raamatu
autor mulle ju lubas. Lisaks lubas autor analüüsida ettevõtete harjumusi kui
edu võtit ja seda kõike toetudes teaduslikele uurimustele.
Sadamast
kulges meie teekond Lääne-Soome, väikesesse Tuuri-nimelisse linnakesse, mis
rabas meid ootamatult suure rahvahulga kohaloluga: busside ja autodega täidetud
platsidel oli raske parklakohta leida ning inimesi vooris gruppidena poeustest
sisse ja välja. Kohalikud soomlased selgitasid, et nii on see juba viimased 20
aastat olnud, kus igal aastal juulikuus sõidetakse Tuuri sadade kilomeetrite kauguselt kogu
perega ja lausa mitmeks päevaks. Linna arhitektuur on kujundatud Aku Ankka (Piilupart
Donald) lugude põhjal, kus kohalikud poed kauplevad odava kaubaga ning lastele
on Tivolis karussellid juulis tasuta.
Olin
selleks ajaks pool raamatust läbi lugenud, kus keskenduti harjumustega seotud
teaduslikele uuringutele aju anatoomiast ja füsioloogiast lähtudes.
Laborirottide ja ka inimeste peal läbi viidud katsete kirjeldused tuletasid
meelde keskkooliaegseid bioloogiatunde ja mulle tundus see taaskord ääretult
põnev. Mis on see, mis tekitab inimestes kirgliku soovi millegi järele, et ta
lõpuks harjub sellega nõnda, et ei kujuta enam teistmoodi elu ettegi? Miks mõned
ettevõtted tabavad kliendi vajaduse, tekitavad sellest harjumuse, teenides
ühtäkki miljoneid, teised mitte? Kas see on juhus või läbimõeldud ja sihipärane
tegevus? Kuidas Pepsodent haaras omale suurima turuosa, samal ajal kui teised
hambapastat tootvad ettevõtted kiratsesid? Ja lõpuks – kuidas tuli üks kohalik
Tuuri noormees 20 aastat tagasi sellisele ideele ja muutis iga-aastase
juulikuise „väljasõidu“ harjumuseks, olgugi, et kaupade allahindlused on
tänaseks võrreldavad teiste linnade allahindlustega? Tema ettevõtte müügikäibe
ületab Soomes vaid Stockmanni kaubaketi käive.
Teaduslikud
katsed ja uurimused on raamatus taustaks elulistele näidetele mitmest erinevast
valdkonnast: on uuritud sportlaste ja sõjaväelaste käitumisharjumusi
tulemustele orienteerituse seisukohast lähtudes, on kirjeldatud uute hittlugude
turuletoomise aspekte, analüüsitud suitsetamise-, alkoholi-, mängu- ja muude sõltuvuste
probleeme. Ja muidugi teavad sellised gigantsed USA kaubandusketid nagu Target,
Amazon.com, Hewlett-Packard ja Hallmark, kuidas müügikäibe kasvatamise
eesmärgil klientide isiklike andmeteni pääseda ning nende ostuharjumustest
andmebaase luues klientidele sooduskuponge saata veel enne kui kliendid oma
ostusoovist teadlikudki on. See omakorda aga aitab kaasa ostuharjumuste
süvendamisele ja nii tekibki kinnine ring, kus inimeste juhtimise võtavad üle
nende harjumused.
Raamatus
on käsitletud ka uue tootega turule sisenemise probleeme, lisatud mitmeid
huvitavaid näiteid ja rõhutatud aspekte, millele mõelda enne, kui oma toote või
teenusega turule tulla.
Omaette
peatükk on pühendatud tahtejõule. Kui tahtejõud on õpitav, miks ta siis väsib
ja kuidas seda treenida? Kuidas on õnnestunud Starbucks´il probleemsetest
noortest koolitada tasakaalukad ja enesekontrolli omavad klienditeenindajad? Kuidas
kujundada enesedistsipliinist organisatsiooniharjumus?
Kuna
tegemist on tõlketeosega, siis vahest häirib mõnda lugejat ameerikalik olustik
ja kirjastiil. Mind see ei sega, olen kolm aastat elanud selles kirglikult
edule orienteeritud ühiskonnas ja tean, et autori kirjeldused olukordadest ja
mõtteviisist on sealsetele inimestele loomupärased. Raamatut tuleb lugeda
eelarvamustevabalt, siis on sellest kõige rohkem kasu.
„Harjumuse
jõud“ ei sisalda üldkehtivat retsepti, ei anna imekiire muutuse valemit, vaid
selgitab harjumuste toimemehhanisme, illustreerides neid uurimuste tulemuste ja
rohkete näidetega ning annab lugejale konkreetse etapiviisilise teejuhi, kuidas
oleks võimalik harjumusi muuta. Lugesin mõnuga ja sain mõtteid nii halbade
harjumuste asendamiseks parematega kui ka ideid tõhusamaks müügistrateegia
väljatöötamiseks oma ettevõtte tarbeks.
http://www.raamatuklubi.aripaev.ee/default.aspx?publicationid=F58556B2-0F97-4118-A719-FDBD600798B3