12.3.10

Aeg Ameerikas hakkab tasapisi otsa saama

Veel paar-kolm kuud ja otsas ta ongi. Juba mõtleme sellele, kuidas ja millal oma kolimisega pihta hakata, sest osa asju tuleb ära saata varem. Auto näiteks. Sest ülemere transport võtab aega, nii umbes kuu, kuid liikumisvahendit on kodus vaja.

Otsa hakkab saama ka mu blogiperiood - sulgen ta ühel päeval nagu raamatu. Minu jaoks oli see huvitav ja omapärane kogemus, suhtlemisvorm, mis jääb takkajärgi mind veel kauaks 'kummitama' :) Aga iga raamat saab kord otsa. Võib-olla tuleb kunagi teine, kuid siis juba teise pealkirja ja kujundusega. Aga võib-olla mitte...

Kevad on täiega sisse murdnud. Lumikellukesed, krookused, nartsissidki juba tasapisi õisi poetamas. Kaugel see kirsiõite õitsemise aegki enam on... Kõik kordub, meie pere jaoks on siinpool maakera juba kolmas kevad.

Koduigatsus närib hinge. Jaah, ma tean, et varsti-varsti, aga ootajale on aeg pikk, väga pikk...

4 kommentaari:

enetimm ütles ...

Tead, blogi on omamoodi raamat, mis (loodetavasti) kunagi otsa ei saa :)
Mul on alati probleem sellega, et loetuga liiga kiiresti ühele poole saan ja mul pole nii palju distsipliini, et iga päev ainult üks peatükk lugeda. Blogi on nagu pealesunnitud peatükkide kaupa raamatu lugemine!

Ükskõik, mis otustad, mul on olnud hea meel, et oled oma mõtteid jaganud ja loodan, et ehk teed tulevikuski seda!!!

Silva Kiili ütles ...

Jah, blogi on olnud huvitav kogemus mulle. Aga minuga on ikka olnud nii, et pean ühe ukse enda järel sulgema, et järgmist avada ja uutel ideedel endasse voolata lasta. See on nagu alustamine valgelt lehelt ja otsast peale - mõtteid tekib palju, proovida võib mõndagi, mis lõpuks jääb, eks näe. Ja lõpuks - elu on ju üllatusi täis, need tuleb vastu võtta:)

Ja mis seal salata - mul on samuti hea meel, et üksjagu lugejaid endaga kaasa mõtlema meelitasin.

Teiste blogijate lugejaks jään edaspidi niikuinii :)

Ti:a ütles ...

ma küll ei näe põhjust miks sa peaksid selle blogi sulgema, kuidas ma siis teada saan, kas sa üldse enam Eesti ühiskonda sobid :D :D

paned lihtsalt oma blogile uue nime: Eestist Ameerikasse ja tagasi :)

Silva Kiili ütles ...

Sel juhul tundub, et kui blogi alustades rahuldasin vaid enda huve, st harutasin oma mõtteid kirjutades lahti, siis nüüd on huvi väljastpoolt :D
Rääkimata sellest, et kirjapisik on end minusse istutanud ega kavatse kusagile enam kolida, tundub...:)