Aastapäeva tähistamine siinkandis algas juba pühapäeval, 22. veebruaril Washingtonis Lutheri kirikus. Kirik ise on väike ja stiilne, nii nagu pildilt näha võib. Inimesi oli küll vähevõitu, arvan, et kusagil 60 ringis, aga seda hubasem. Meile laulis Baltimore-Washingtoni segakoor, ja kui väliseestlaste kõnes on aktsent tunda, mõnel rohkem, teisel vähem, siis lauldes seda üldse polnud, isegi vaatamata sellele, et repertuaar koosnes kaasaegsetest Rene Eespere ja Urmas Sisaski küllalt rasketest lauludest. Ilus oli kuulata ja tekkis tahtmine kaasa laulda, ma ju ka ikkagi endine koorilaulja:)
Teisipäeval, 24.veebruaril toimus vastuvõtt Eesti saatkonnas - lõuna ajal välisesinduste esindajatele, saadikutele, atasheedele, õhtul väliseestlastele. Värvi andis üritustele see, et eelmisel õhtul olid Eesti professionaalid meile üles seadnud fotonäituse Eestist erinevate vaatenurkade alt, ehk - tõid meile Eesti koju kätte. Ühelt pildilt leidsin oma lapsepõlvelinna ja oma maja:). Arvake, mis linn oli:)
Panen siia üles mõned pildid meie väikesest ilusast saatkonnast vahetult enne vastuvõttu. Fotod vastuvõttudest tulevad hiljem. Tegelikult kahtlustan ma, et fotod tulevad teile koju kätte, sest nagu ma teada sain, olid fotograafid, kes meile näituse üles panid ja usinasti pilte oma aparaatidesse juurde klõpsisid, Eesti Ekspressist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar