Kes on klient II

Oma eelmises samasuguse pealkirjaga loos kirjeldasin ma miks ja kuidas sai minust Ameerika ühe suurema ja vanima kaubandusketi Macy’s klient ehk Macy’s maksekaardi omanik. Tegemist on krediitmaksekaardiga, mida kasutades saab kaupluses oste sooritada soodushindadega. Nüüdseks olen ma sooduspakkumisi kasutanud juba üle poole aasta. Kui see muidugi õnnestub, sest iga kord kui asi maksmiseni jõuab, ilmneb mingi probleem. Ja sõltuvalt sellest, kas müüjal on viitsimist ja kompetentsi minu probleemiga tegeleda, saan (või ei saa) oma ostu soodushinnaga kätte. Vahel, sõltuvalt hinnast, löön käega ega kuluta teiste, järjekorras seisvate klientide aega, vahel aga on ostul selleks liiga soodne pakkumine, et loobuda allahindlusest.

Kuidas ma mantlit ostsin

Must villane mantel: esialgne hind 460$ maksudeta (maksud lisatakse kassas), kaupluse allahindlus 50%, kliendi allahindlus 10-25% (täpselt ei mäleta enam).
Hommikune aeg: vähe kliente ja minul kindel tahtmine see mantel endale saada, kasutades kõiki soodustusi, millele mul õigus on, s.h maksuvabastust.

Niisiis astusin mantel kaenlas klienditeenuste kassasse, kus ma teadsin olevat müüja, kelle juures olin ennegi käinud ja kes minu probleemiga – tegelikult küll pigem Macy’s' probleemiga – alati hästi toime tuli. Minu „lemmiktädi“ ma seekord leti tagant ei leidnud, teda asendas üks vanem, aeglase liigutamisega teenindaja. Asetasin mantli letile ja valmistusin pikaks ootamiseks. Teadsin, et esimesena tuleb esitada maksuvabastuse ID. Tädi vaatas seda ühelt ja teiselt poolt, kurtis, et pole sellise asjaga kunagi enne kokku puutunud ja asus andmeid arvutisse sisestama.

- Nimi. Kumb on ees-, kumb perekonnanimi? Palun hääldage tähthaaval. Sünniaeg. Kas 07.04 või 04.07? Aadress. Kas ID väljaandmise aadress? Või kodune? Või saatkonna oma?
Ulatasin visiitkaardi saatkonna aadressiga.
- Oeh, kas te teate, kuidas kirjutada Massachusetts’i tänav?
Ei, mina ei tea, aga arvasin, et ameeriklased ikka teavad:) Visiitkaardil peaks kirjas olema.
- ID number. Kas teie või maksuvabastus-ID? Paneme miskit. Telefoninumber. Kas teie või saatkonna või ID välja andnud institutsiooni oma? Paneme miski suvalise. Ja veel miskit on puudu? Ei saa aru… Programm ei lase läbi…oeh, mina ei saa hakkama… ma pole seda enne teinud… Ma saan aru, et teil on õigus maksuvabastusele, aga...

Aga mina ei lähe enne minema!…:)

Mul vedas. Tuli minu „lemmiktädi“, tundis mu ära ja haaras härjal sarvist. Astus arvuti taha, kirus eelmist sisestajat ja alustas otsast.

- Nimi…sünniaeg…aadress… Korras. Mantli hind… Ahsoo, kliendi allahindlus ka veel? Oh, miks te kohe ei öelnud…
Ja kõik algas otsast peale: nimi…sünniaeg… Vahva programm sellel Macy’s'l…:)
- Maksate Macy’s' kliendikaardiga?
- Jah, ma ei saa ju muidu kliendisoodustust…?
- Hästi. Oeh, ei lähe läbi. Oodake, ma helistan klienditeenindusse. Ei saa kedagi kätte.
- Võib-olla on mul eelmisest ostust limiit ületatud? Ehk maksan enne ära ja siis läheb läbi?
- Kas te teate, mis teie võlg võib olla? Ja krediidilimiit?
- Ei tea, aga võib-olla te ütlete mulle?
- Ei, meil pole õigust öelda.
- ?
- Ok, makske oma hetkesaldo ära, ehk see aitab. Deebet- või krediitkaart?
- Deebet.

Makse sooritatud. Seejärel – uskumatu! – kogu eelnevalt sisestatud info tuli peale makse sooritamist kõik uuesti sisestada!!! Tõesti, küll neil on edumeelne programm...:) Seejärel, kuna tegemist oli deebetkaardiga, mille makse laekumine võtab aega, pidi müüja ikkagi telefonil raamatupidamisse helistama, kõik minu andmed üle kordama – spellima nime jne jne – edastama ka deebetkaardi andmed ning kinnitama, et makse on tõepoolest sooritatud.

No nii. Läks aega, mis läks – pea tund läks tegelikult – aga ära ma selle mantli tõin. Hinnaga 150$. Selle ajaga jõudis üks klient minu järgi oodates tohutu riidekuhja põrandale kokku tassida, nagu sätiks ennast põhjapoolusele elama kolima:)

Ok, mantli ostukogemused selja taga, olin juba hulga targemaks saanud ja teadsin, millest üks või teine probleem võib tõstatuda. Aga kui te arvate, et klienditeenindajad ennast õpetada lasevad, siis te eksite…:)

Kuidas ma jõuluehteid ostsin

Astusin hulga erinevate lapse poolt kokku tassitud kuuseehetega leti juurde. Seekord oli teenindajaks keegi meesterahvas, kes tundus, et ei olnud müüja, vaid miskit tähtsamat, kes oli tulnud appi klientide rohkuse tõttu. Otsustasin maksuvabastust mitte paluda, kuna see oleks võtnud liialt aega ja summa polnud eriti suur. Küll aga esitasin kliendisoodustuse kaardi.

Teenindaja lasi kõik ehted ükshaaval arvutist läbi, pakkis nad ükshaaval paberisse ja sättis korralikult kotti. Lasi arvutist läbi ka kliendisoodustusekaardi ja palus mul sisestada Mace’s' maksekaart. Loomulikult, nii nagu paljudel eelmistel kordadel, see ei toiminud. Tahtsin talle selgitada, et ehk on tegemist limiidi ületamisega, aga ta ei kuulanud mind.

- Proua, teie kaart ei toimi. See ei ole avatud. Te peate kõigepealt helistama sellel telefonil, mis siia kaardile kirjutatud on ja avama selle kaardi.
- Kuidas? Miks ta kinni on? Ei usu, ma olen seda juba pool aastat kasutanud. Alati on sellega probleem, aga siiani on teised müüjad mind aidanud. Probleem võib olla selles, et….
- Ei, mina ei tea, milles on probleem. Mina näen, et teie kaart ei tööta. Te pole seda ilmselt avanud. Te peate helistama kaardile märgitud telefoninumbril.
- Jah? Aga ma ju olen kasutanud seda kaarti? Mis põhjusel see nüüd kinni on? Võib-olla…
- Mina ei tea, minge ja helistage!
- Kust ma helistan?
- Suvaliselt lauatelefonilt!
- ?
- Kuulge, saage aru, ma püüan teid aidata…:(
- Nojah, võib-olla te siis helistate ise, teised müüjad on seda alati teinud…?
- :( Teate, ma lähen parem räägin mänedžeriga.
- Jah, mine rääkige.
Läks. Tuli tagasi. Võttis telefoni, valis numbri ja ootas.
- Esitage oma ID, palun! Ma arvan, et asi on teie nimes.
- Jah, palun!
- Ma pean neile tõestama, et teie olete teie.
- …?
- Kuulge, saage aru, ma püüan teid aidata ja ka nemad püüavad teid aidata…
- Jah, väga hea!
- Sünniaeg? Aadress?...Telefon?... Teate mis?
- Ei, veel ei tea…?
- Tundub, et kaart on kinni sellepärast, et keegi on viimastel päevadel suures koguses teie kaardiga oste sooritanud. Kas te olete seda teinud?
- Ei ole, ma pole kaks nädalat siia jalgagi tõstnud…
- No näete. Kohe ma uurin välja.
Kirjutab paberile numbri 199.- ja kommentaari „köögitarbed“.
- Jah, muidugi, ma ostsin kohvimasina, aga see oli umbes kolm nädalat tagasi.
- Ah soo. Ok. Sellega on siis korras. Siis on teil ilmselt limiit ületatud ja seepärast kaart ei toimi.
- No aga seda ma ju üritangi teile juba algusest peale selgitada, et ma maksan enne oma eelmise ostu ära…
- Millega te maksate?
- Deebetkaardiga
- Sel juhul arvutisse makse ei jõua ja Macy’s' kaart ikkagi ei toimi
- No siis te peate jälle helistama oma raamatupidamisse, teatama….
- Ei, see on liiast juba…
- Ah olgu, ma maksan lihtsalt oma isikliku pangakaardiga. Macy’s' pakutud allahindlus jääb küll kasutamata, aga las ta jääb…
- Jah, saage aru. Ega me pole klientide kaotamisest huvitatud, aga…
Teenindaja võttis kuuseehted üksipulgi lahti, sisestas kõik ükshaaval uuesti arvutisse, pakkis ehted uuesti kokku, libistas mu pangakaardi arvutist läbi ja….valmis!
- Aga öelge mulle palun, mis mu limiit on? Kuidas ma seda teada saan kui keegi mulle ei ütle?
- Mul pole õigust seda teile öelda. Aga… ma võin teile öelda, mis ma arvan, et see on. Vaadake siia paberile.
Ta seletas mulle, peaaegu et sosinal, et kogu see järjekord, mis minu taha kogunenud oli, ei kuuleks.
- Vaadake, see kohvimasin maksis 199.- ja teie eelmise perioodi võlg oli 7.90, seega läks arve üle 200.- … ja seega, ma olen üsna kindel, et kuna te olete uus klient, võiks teie limiit olla 200.-
- Tänan. Veel üks küsimus. Kuidas ma saan oma oste siis Macy’s' maksekaardiga üldse sooritada ilma, et selliseid probleeme tekiks?
- Ee, kas te oma arveid, mis teile koju saadetakse, maksate?
- Loomulikult! Aga need tulevad kuuajase hilinemisega... Mina saan aru, et kõige mõistlikum viis oleks teha Macy’s'le ettemakseid?
- Oi ei, ärge nüüd seda ka tehke. Aga meie kliendid kasutavad võimalust maksta kohapeal tšekiga…
Oehh, ma ei hakanud talle seletama, et mul pole tšekiraamatutki….

Astusin kodu poole ja mõtlesin, et müüja, kes mind mantli ostmisel aitas, et öelnud kordagi, et soovib mind aidata - ta lihtsalt aitas; jõuluehete müüja aga kordas pidevalt, et üritab mind aidata - tegelikkuses polnud tast miskit abi...

Üks mu hea tuttav ütles selle jutu peale, et eks see ole ikka nii olnud, et kandilisi asju veeretatakse ja ümmargusi kantakse :)