Ühel rootslaste poolt korraldatud koosviibimisel astusin jälle ämbrisse. Mulle nimelt pole kunagi meeldinud, et Tallinna vanalinna ehitati McDonaldsi restoran ja ma pole seda ka varjanud. Aga tundub, et eile solvasin ühte ameeriklast, kellele peale seda, kui ta oli uhkustanud, et on Eestis käinud, tõsi küll, üle kümne aasta tagasi, teatasin ma, et sellest ajast on Eesti väga palju muutunud. Tema küsimusele, et kas muutused on olnud head või halvad, alustasin algusest - ehk McDst. Hmm, ega ma ju ei mõelnud selle peale, et tegemist võib olla ameeriklasega. Ja ega ma kaugemale ei jõudnudki, sest rohkem ta minuga rääkida ei tahtnud... Mulle tundus see imelik, sest eurooplastega sellel teemal rääkides on nad üldjuhul nõus - McD koht võiks olla kusagil mujal kui keskaegses vanalinnas. Seekord mu vestluspartner vaid kergitas kulmu ja tegi asja järgmise vestluskaaslase juurde.
Egas midagi, jälle uus õppetund - enne kui hakkad McDst rääkima, tee kindlaks, mis rahvusest on jutukaaslane. Seda võib vist nimetada kultuuridevaheliseks erinevuseks, kuna McD on kindlasti Ameerika kultuuri üks tahtis osa. Kui tahtis, seda ma veel ei tea, aga kindlasti tahaksid nad tunda uhkust selle kultuuri kogu maailmale pakkumisest, arvan ma:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar