Meest sõnast

Ehk et vähemalt ühe oma lubadustest on president nüüdseks täitnud. No või peaaegu. Viimati, kui meid lumesadu tabas ja elu seisma jäi, lubas president siinsetele elanikele Chicago karmi talve - no et me ikka teaksime, mis tõeline talv tähendab. Täna öösel sadas üsna kopsakas hulk lund maha ja elu jäi jälle seisma. Koolid suleti. Või õieti ei avatudki:) Tulevaks ööks lubab 17-kraadist külma. Nii et...:)

Pildi tegin täna hommikul oma aknast. Lund tuleb aina juurde.

Aga nädalavahetusel käisime me jälle küla peal:) Kui natuke linnast välja sõita, nii tunnikesejagu, siis võib kõiksugu huvitavaid loomi ja majapidamisi kohata.

Seekord võõrustas meid jällegi üks väliseestlane, kes kasvatab hobuseid ja koeri - no kolm koera on minu jaoks juba üsna palju, et nendega hakkama saada:), hulgast hobustest rääkimata. Peale selle on tal oma maalistuudio, kus ta maalib ja teisi õpetab ning kolm tublit last, kes kõik laupäeviti Eesti koolis käivad ja eesti keelt räägivad, kuigi pole mitte kunagi Eestis käinud. Ise nad ütlevad, et see on lihtsalt üks eksootline keel, millega siinkandis silma paista:) Aga kui nad head lapsed on lubas ema, kes suvel väliseestlaste laulukooriga Tallinna tuleb, nad Eestisse kaasa võtta.
Hoovi peal oli neil vaike surnuaed umbes 30 kodusõja ajal hukkunuga.