Kanada. Metsaülikool

Üle-eelmisel nädalal lõppesid Metsaülikooli päevad Käärikul. Eelmisel nädalal pidasid Metsaülikooli Kanadas, Kotkajärvel väliseestlased. Kodueestlaste põhiteemaks oli usaldus, väliseestlased seevastu diskuteerisid jätkusuutlikkuse teemadel. Aga Metsaülikool kui traditsioon sai alguse siiski Kanadas 60. aastatel, kust Rein ja Mare Taagepera selle idee hiljem Eestisse tõid.

Käisime meiegi oma perega seal Kotkajärvel ja peab ütlema, et meile meeldis, kohe vägagi meeldis. Tuleb järjekordselt tõdeda, et tõeliselt kodune tunne oli: sügise värve omandama hakanud loodus oli just selline, nagu praegu Eestis (Washingtonis on jätkuvalt tõeline suvi), mõnusad pehmeveelised järvesilmad meelitasid ujuma (meie elamispiirkonnas järvi, vähemalt selliseid, kus ujuda oleks võimalik, pole), kohapeal valmistatud kodused söögid andsid kindlasti paar head lisakilo juurde (hernesupp ja pannkoogid ja…), eesti keel (ja ainult eesti keel!), regilaul, rahvatants (oli koguni kaks gruppi – nooremad ja vanemad!). Ja muidugi äärmiselt huvitavad ettekanded külalisesinejate poolt (eesotsas Tartu Ülikooli rektori Alar Karisega). Ning loomulikult kirgikütvad diskussioonid eestlaste jätkusuutlikkuse üle. Lisaks luuletused, metsamatkad, kanuusõit, käsitöö, lasteringid, ehe eesti saun… Ja palju huvitavaid inimesi, igaühel neist oma lugu.

Väga mõnus oli üle hulga aja rahvatantsu tantsida, järvevees ennast maha jahutada ja lõkke ääres kitarri saatel eesti laule laulda. Ja vastu hommikutunde telki magama pugeda, teades, et ülestõusmine polegi nii raske kui vastvalminud pannkoogikuhil sind juba ees ootamas on.

Kohalikud elanikud - uudishimulikud vöötorvad. Neid, tõsi küll, Eestis vist ei kohta:)

Kõiki esinejaid ma ei kuulnud ja kõikidest üritustest osa võtta ei jõudnud. Küll aga meeldis mulle väga Eesti Sihtkapital Kanadas esinaise Lia Hessi ettekanne „Eestluse tulevik Kanadas“, mis tõi äärmiselt siiralt ja hingevaluga välja väliseestlaskonna elu-olu minevikus ning valupunktid ja probleemid tulevikus. Sellest ettekandest tahaksin natuke hiljem mõnes oma järgmises blogis ka ülevaate anda.
Järjekordne loeng algab, seekord pisut vihmasemas päevas

Ja ei mingit internetti

Kui tahta rohkem teada, siis: Metsaülikooli päevad Käärikul: http://tartu.postimees.ee/250808/tartu_postimees/uudised/340980.php
Ja Kotkajärvel: http://www.eesti.ca/mu

Ja veel üks oluline sündmus minu elus. Kohtusin Kotkajärvel esimest korda oma ainukese, siinpool maakera elava sugulase Tiiuga. Huvitav, aga minul oli küll tunne nagu oleksin juba enne teda kusagil kohanud. Aga võib-olla tuleb see sellest, et meie näojoontes on midagi sarnast (nagu väitis minu abikaasa).

Tiiu ja mina:)